Tänane leht

Tänane leht

30. november 2021

Noorim ilmateadlase väärastunud uuringute ohver oli enda sõnul 14-aastane

Ilmateadlase Jüri Kameniku kurioossed «põieuuringud», mille käigus jõuti ka seksuaalse ärakasutamiseni, on uute ilmsiks tulnud ohvrite sõnul vaid murdosa toimunust. Postimehe toimetuse poole pöördunud noormehed kirjeldavad alastipiltide saatmist ja seksuaalvahekorra ettepanekuid, kusjuures üks «uuringutel» osalenu kinnitab, et oli tollal vaid 14-aastane.

EESTI UUDISED

Valitsus hakkab Euroopas võitlema Eesti raiemahu vähendamise vastu (7) Keskkonnaminister Erki Savisaar teatas 25. novembril, et valitsus kiitis heaks Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni kliimapaketi kohta, jättes mainimata, et valitsus kavatseb Eesti kohustusi vähemaks vaielda, ennekõike ei taha poliitikud vähendada raiemahtu.

Eesti lühiuudised

Tallinna magistraalidel paneb aeglasemalt sõitma vaid katkine rehv Siseminister Kristian Jaani (KE) arvates on sõidukiiruse langetamine Tallinnas 30 kilomeetrile mõistlik, aga see võiks olla paindlik. Ta tõi Tammsaare tee pikenduse näite, kus mingil hetkel on lubatud 70 ning mingil hetkel 50 kilomeetrit tunnis ja elektroonilised liiklusmärgid fikseerivad selle.

Martin Helme tunnustas Elvis Brauerit ja kinnitas, et kogu EKRE on nagu üks mees Elvise selja taga (33) Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Martin Helme avaldas tunnustust ettevõtjale Elvis Brauerile (EKRE), kes oma toitlustusasutuses keeldub täitmast valitsuse korraldusi.

13-aastane poiss päästis pudeliga pähe saanud mehe elu: «Ründaja vaatas meid vihaselt, nagu me oleks midagi valesti teinud» Üksteist inimest sai eile justiitsministeeriumis kodanikujulguse aumärgi. Tunnustus anti inimestele, kes suutsid kriitilisel hetkel sekkuda, et hoida ära kuritegu, ja neile, kes aitasid tabada kurjategijaid või päästsid kiire tegutsemisega kellegi elu.

TERVIS

INTERVJUU ⟩ Kliiniline psühholoog tööst elu ja surma piiril: vanemate lahkumisi, kuhu ükski laps ei soovi tulla, on liiga palju «Ma loodan, et oled siin majas esimest korda?» küsib ta, kui päevinäinud maja uksest kõledate seinte vahele astun. Noogutan vaevumärgatavalt. Kliiniline psühholoog Inna Narro on surijate hingehoidja Tallinnas Hiiu haiglas. Paik, kuhu jõuavad need patsiendid, kel on jäänud vähe aega. Mehed ja naised, eakad ja aina nooremad. Kui need seinad oskaksid rääkida, siis oleks neis lugudes palju pisaraid, naeru ja kibedat kahetsust. Aga ka lootust ja ilu. Elu täis elu.

Tervise lühiuudised

Salvesta lood hiljem lugemiseks!

MAJANDUS

Tuttuued korterid on jõudnud väikekohtade kinnisvaraturule Ajad, mil uusi kortermaju ehitati ainult Tartusse, Tallinna, Harjumaale ja Pärnusse, näivad mõneks ajaks möödas olevat. Tuttuued korterelamud on taas leidnud oma koha ka väiksemates linnades ning ostjate puuduse üle ei kurda praegu pea mitte keegi.

Majanduse lühiuudised

Coop Panga aktsionärid muudavad lepingu tingimusi Coop Pangas suuri osalusi omavad tarbijate ühistud teavitasid panka lepingu muutmisest, mis võimaldaks neil hoida pangas strateegilist omandust.

Soome Olkiluoto tuumajaama 3. reaktor sai lõpuks valmis Olkiluoto tuumajaama kolmanda reaktori valmimine venis 12 ja pool aastat ettenähtust hilisemaks ning maksumus läks kaheksa miljardi euro võrra kallimaks, nüüd on aga kauaoodatud elektrijaam lõpuks valmis ning alustab jaanuaris tööd.

MAAILM

ÜLEVAADE ⟩ Uus viirustüvi ähvardab tuua sulgemiste laine (13) Samal ajal kui mitu riiki on hakanud kehtestama SARS-CoV-2 omikrontüve hirmus uusi reisikeelde, kurdab viiruse mutatsiooni tuvastanud Lõuna-Aafrika Vabariik (LAV), et muu maailm on asunud neid asjata häbimärgistama.

ÜLEVAADE ⟩ Teine katse viis Anderssoni nõrga vähemusvalitsuse eesotsas Rootsit juhtima Ootuspäraselt hääletati Magdalena Andersson eile teist korda vähem kui nädala jooksul Rootsi valitsusjuhiks. Peale esimese naissoost peaministri saab riik üle 15 aasta ka üheparteivalitsuse, kui parlamendis vähem kui kolmandikku saadikukohtadest hoidvad sotsiaaldemokraadid jätkavad võimul ilma partneriteta.

KOHALIK VAADE ⟩ Hispaaniast sai pantvang Maroko ja Alžeeria tülis Põhja-Aafrikas pikka piiri jagava Alžeeria ja Maroko puhul pole mõtet heanaaberlikest suhetest rääkida – riikide vahel valitseb aastakümnetega juurdunud vihkamine, mis on viimastel kuudel vaid süvenenud, viies diplomaatiliste suhete katkemise ja pingete kuhjumiseni, sinnamaani välja, et mõlemal pool eraldusjoont on relvajõud kõrgendatud valmisolekus.

Välismaa lühiuudised

ARVAMUS

JUHTKIRI ⟩ Mets jääb meitele (6) Eesti plaan seista vastu Euroopa Komisjoni kliimapaketile raiemahu vähendamise osas ei väljenda rahva tahet ja on küsitav, kas säärane vastustamine aitab kaasa Eesti teiste huvide kaitsmisele kliimapaketis.

Martin Ehala: priiuse põlistamise protsess Täna (või mõningate arvutuste järgi homme) on päev, mil iseseisvas Eestis elatud päevade arv ületab eri okupatsioonide all elatud päevade arvu. Päris õige priiuse põlistumise päev ei ole siiski ei täna ega ka homme.

Edgar Kaskla: Joe Biden ja USA – 10 kuud hiljem (7) Kui Ameerika Ühendriikide president Joe Biden oli senaator, meeldis ta kõigile. Tihti üritas ta teha koos kolleegidega erapooletult tööd ning tal oli palju sõpru ka vabariiklaste seas, olgugi et ta ise oli veendunud demokraat. Ta oli kõigile Onu Joe (mitte stalinlikus mõistes), kes kallistas kõiki, naeratas vastu ja kel oli alati elukogemusest varuks mõni õpetlik jutuke noorpõlvest.

Eerik-Niiles Kross: Putini plaan (7) Küsima ei pea mitte, mis on Venemaa eesmärgid, vaid kuidas ja millal ta neid saavutada kavatseb, kirjutab riigikogu väliskomisjoni liige Eerik-Niiles Kross (Reformierakond).

Rainer Kattel: inimrelvad ja inimlikkus (1) Kuigi pagulaskriis Valgevene ja Euroopa Liidu piiril on päevalehtede ja netiportaalide esikülgedelt kadunud, ei ole olukorra tõsidus muutunud. Olukord ei ole paranenud ka nendes sõjakolletes, kust praegused pagulased pärit on. Eesti valitsuse seisukoht on, et hetkel on parim lahendus panna piiridele okastraat ning saata abi Leedu ja Poola kolleegidele. Meie suhtumine on moraalselt vale, rikub kehtivaid Euroopa reegleid ja toob kaasa barbaarsed tagajärjed.

Ilmar Tomusk: kõik ei ole Isaac Newtonid Nagu me väga hästi teame, pole midagi uut päikese all. Veidi enam kui kolm ja pool sajandit tagasi tabas Inglismaad katkuepideemia. Haiguse leviku peatamiseks võeti mitmesuguseid meetmeid, millest üks olulisemaid oli sotsiaalne distantseerumine, mis eesti keeles tähendab inimestevaheliste kontaktide vähendamist. See oli tõhus meede ning selleni jõuti, ilma et terviseamet või teadusnõukoda oleks inglastele selgitanud, mis seda kohutavat haigust põhjustab ja kuidas see täpselt levib, kirjutab õpetaja ja lastekirjanik Ilmar Tomusk.

FOOKUS

KESKKOND ⟩ Raido Kont: lagedaks raiutud Alutaguse ei sobi lendoravale Alutaguse metsade majandamisel tuleb arvestada lendorava elupaigavajadusega, kirjutab Eesti Terioloogia Seltsi zooloog Raido Kont.

KESKKOND ⟩ Rein Kuresoo: lendorav on nunnumeetri lõhki löönud Looduskaitsjatel ja metsandusega tegelevatel inimestel on lendoravast täiesti erinev arusaam, kirjutab toimetaja Rein Kuresoo.

KULTUUR

ARVUSTUS ⟩ Kuidas on olla kõige kohalikum kväärkunstnik? (1) Kumu kolmanda korruse B-tiiva kõverikus kunstisaalis avatud Liis Pählapuu kureeritud «Talomuro ilmaruum», näitus modernismiperioodi Lõuna-Eesti loojatest, resoneerub viimasel paarikümnel aastal tugevnenud murdealade eneseteadvusega.

Kultuuri lühid (1) Kultuuri lühiuudised.

INTERVJUU ⟩ Gert Kiiler: eestlane tahab ikka oma lugusid saada Telesarja «ENSV» üks stsenariste Gert Kiiler võttis kätte ja koondas ühte raamatusse ülevaate tosina hooaja jooksul sarja tegelastega juhtunust.

SPORT

VAHEKOKKUVÕTE ⟩ Kui hästi on Eesti korvpalli «masterplaan» esimese kolme aastaga käivitunud? 2015. aastal võitis Eesti noormeeste U16 koondis EMi B-divisjoni turniiri. Kaks suve hiljem lõpetati U18 vanuseklassis samal tasemel kolmanda kohaga. 1999 ja 2000 sünniaastaga poistes nähti juba siis suurt potentsiaali. Mitte ainult kodumaal, vaid ka piiri taga. Nüüd võib öelda, et ažiotaaž oli põhjendatud, sest vaikselt moodustab seesama põlvkond meie rahvusmeeskonna tuumikut.

KUULSUSTE HALL ⟩ Eesti spordi esimene suur suunamudija 1926. aasta juunis toimus Tallinnas sündmus, mille sarnast siinne noor spordiliikumine ei olnud Eesti Spordilehe sõnutsi seni veel «üle elanud». Nimelt avati seal kaks päeva täismaja ees kestnud pidustuste saatel uus ja uhke Kadrioru staadion, üldse esimene normaalmõõtmetega spordiareen Eestis, mis tõukas jõudsalt tagant Eesti spordielu ning mida hinnati omal ajal ühtlasi kogu Baltimaade parimaks võistluspaigaks.

Ootamatult sülle kukkunud eurosarjaga kaasnes ka peidetud maasikas Veel kuu aega tagasi, kui kõik vastavad registreerimistähtajad olid ammu seljataha jäänud, raius ärimees Ivar Alt kindlameelselt, et Saaremaa VK astub detsembri alguses eurosarjas Taani klubi Gentofte vastu väljakule. Nii siiski ei läinud, ent Eesti Ekspressi poolt kergeusklikke püüdvaks jutupaunikuks tituleeritud klubijuht suutis kübarast välja tõmmata siiski omamoodi alternatiivi. Nimelt astub Kopenhaageni äärelinnas homme taanlastele vastu TalTechi meeskond.

TALIVUTI AEG ⟩ Roosnupp ja Conte lumistest tingimustest: see pole jalgpall Talv on saabunud – ootamatult, nagu alati – ning koos sellega muutuvad oluliselt ka jalgpalli mängimise tingimused. Jutuks tulid lumi ja talvised olud nii Eestis kui ka Inglismaal. Taas võib esitada küsimuse: miks peab Eestis novembri lõpus ja detsembris mängima?

Koomiks

Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.

Sul ei ole kontot?

Loo Postimees konto