Sisukord
AK
Postimees
30.05.2020
Eesti Tavatu aja eksam kulges tavapäraselt Eesti lühiuudised (1) Väike langus juhatab sisse suure kukkumise Lühimajutus on omanikule kerge tulu, naabritele põrgu (6) Majandus Apple on taas kõige väärtuslikum ettevõte Börsifirmade tulemused – torm tõuseb (1) Välismaa Rassismivastased rahutused levivad üle Ühendriikide (9) Välismaa lühiuudised Hiina kuulutas Hongkongi autonoomiale surmaotsuse (2) Arvamus Dr von der Leyeni raviplaan (2) Bolti uus verstapost Trump sattus Twitteri-sõtta Ajakirjanduse päästetiim (1) Henri Zeigo: kui 2+2 hakkab rahakotile Juhtkiri: asi polegi ju üldse maasikates (28) Sport Tänak paneb autospordiliidu rallile õla alla, võistluse nimisponsoriks saab DirtFish (1) Vangivalvuri vangistus ehk põgenemine Aafrikast Video ⟩ Koroonaigavus ajas eestlanna kõiki Tartu tänavaid läbima Henry Lääne kolumn. 55 sendiga Juventuse nanoosanikuks Merendus Teistmoodi purjesuvi – rohkem merd ja vähem pidu Merenduse lühiuudised Tallinn Lühimajutus on omanikule kerge tulu, naabritele põrgu (6) AK Clint Eastwood – 90 (1) Kriitik soovitab: neid Eastwoodi filme vaata tema sünnipäeval Aune Valk, Raul Eamets: kelleks saab sel sügisel kooliteed alustav laps? (1) Vahur Laiapea: Haamerite lapsed (2) Jelena Skulskaja: kuidas siis nüüd ilma karantiinita edasi elada? Peeter Espak: vanade sumerlaste vabadussõda (4) EKI keelekool: e-elust E-Eestis (1) Video ⟩ Kunst sinu ümber. Uku Sepsivart – skulptor, kes töötab koos loomadega «See on iga kirjaniku kohutav saatus, et igaüks võib teda uurida» Vikerkaar loeb. Halastamatult lihtne elu Praht, linn ja filmirežissöör ehk Rainer Werner Fassbinder 75 Juurikas. Oh maasikas, magus mari! Juurikas. Lennuliiklus Universumis on taastumas (1) Arter Pandeemia lõi uue maailma. Milline see on? (6) «Sa ei saa ju lindudele öelda: poisid, tehke seda liigutust nüüd uuesti!» (1) Justin Petrone kolumn: Heidi ja Klaus Pekid põlema, nii et tulejutt taga! (4) Privaatsete mullide fotopäevik maailma veerelt Rabarberiga retrolainel: saiavorm ja mannavaht Säästlik perepaat sportliku matkapaadi maski taga Õli, tušš ja portselan - kas neist saab kleite teha? Meelelahutus Koomiks Sudoku

Eha Komissarov: nõukogude moest

2 min lugemist
Eha Komissarov FOTO: Erakogu

Kultuuriuurimustes on saanud tavaks võtta ülikriitiline hoiak selliste nõukogude aja kultuuri valmistamise viiside suhtes, mis kopeerisid lääne eeskujusid. Moenäitust Kumus ette valmistades kerkis seetõttu mitmeid hinnangulisi küsimusi.

Tellijale Tellijale

Kas Nõukogude Liidus / ENSVs oli üldse moodi, kuidas suhtuda moekunstnike töömeetodisse, mis lähtus lääne moe kopeerimisest? Kopeerimine andis meile läänest vale pildi, õppisime imetlema seda, mida tulnuks kriitiliselt vaadelda jne.

Moe poststrukturalistlik ­uurimissuund võttis kasutusele nimetuse «nõukogude stiil», et kontseptuaalselt eristada nõukogude moodi lääne moest ja analüüsida sotsialistliku ühiskonna väärtussüsteemi ja ideoloogiliste taotluste kajastumist moes. Tegemist on kriitilise diskursusega, mis seab nõukogude moe olemasolu kahtluse alla ja lähtub väitest, et mood oma loovas tähenduses eksisteeris üksnes läänes.

Vene kaasaegsed moeteoreetikud võtavad pehmema seisukoha ja vaidlustavad «nõukogude stiili» kontseptsiooni põhjal loodud teoreetilisi üldistusi. Olga Gurova väidab, et paremat osa nõukogude moest on võimalik võrrelda lääne moega, mööndusega, et nõukogude moodi iseloomustab teatud eripära, millest olulisemad seostuvad riigi poliitilise süsteemiga. Eriti saab nahutada «sotsialistlik hea maitse», mis orienteerus väikekodanlikule maailmale.

Tunnen, et olen tõmmatud psühholoogilisse sõtta, kus peaksin käituma nagu reklaamis ja edastama ainult positiivset sõnumit. Propagandistilt nõutakse, et tema sõnum oleks positiivne, auditooriumi teadvusesse viiakse samal ajal väike annus sellest negatiivsest informatsioonist, mida vaenlane su kohta levitab. Tegelikult äratavad sellised arutlused, mis nõukogude naisest teerulliga üle sõidavad, minus kui nõukogude ajal elanus raevu.

Miks nad ootavad, et me veel kehvemini riides oleks käinud, lubjavilte ja tenniseid kandnud – millel on ehtsat nõukogude algupära? Miks pean mina analüüsima ennast kõikvõimalike postkolonialistlike teooriate valgel ja tundma häbi, sellal kui mood oli ka tollal globaalne ilming ja külma sõja perioodil enamik väiksemaid Euroopa maid ja rahvaid tarbis Londonis ja Pariisis loodud moodi, ent keegi ei hakka neid sealjuures analüüsima?

Arvan mäletavat, et lääne moe tohutu üleolek sundis inimesi juba rohujuure tasandil kriitiliselt nõukogude süsteemi käsitlema, skandinaavia disaini tundmaõppimine ja selle kaasamine oma olmesse mõjus väga revolutsiooniliselt ning sundis Andres Toltsi ajakirjas Kunst ja Kodu kirjutama hävitavaid artikleid nõukogude disaini viletsast olukorrast. Miks pidanuks Tolts tegelema oma vaatenurgast täiesti kättesaamatu lääne kultuuri kriitikaga?

29.05.2020 31.05.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto