Sisukord
AK
Postimees
27.05.2020
Video ⟩ «Ujusin üle ja nägin Euroopa Liidu märki.» 38-aastane Aafrika Põhja-Koreast pagenud mees räägib oma põgenemisloo Eesti Piiride avamine tõi Soomest 10 nakkusjuhtumit Ubja lähistel varises sisse vana kaevanduskäik Aab: Rail Balticu Pärnumaa trassi nihkumine ei ole välistatud Eesti lühiuudised Majandus Üle hulga aja laenu võtnud Eesti plaanib veel laenata (2) Majanduse lühiuudised Bolt loodab saja miljoni euro abil turuosa kasvatada Saksamaa valitsus haarab Lufthansas ohjad Maksepuhkusel iga kümnes laen Töötajate palgaootus on kahanenud Kohus vaeb uue õlitehase ehitusluba Välismaa Euroopa rohelised kritiseerivad Eesti investeeringut põlevkiviõlitehasesse Välismaa lühiuudised Kriitikud peavad eriolukorra lõpetamist Ungaris sisutühjaks žestiks Kosmoselendudele koidab uus ajastu Arvamus Mart Raudsaar: uus dimensioon ajakirjanduses Maarja Vaino: hea hautise retsept Andres Peets: maksma peab tee kasutaja, mitte auto omanik Andres Herkel: aeg e-valimised maailma viia Erkki Bahovski: vana normaalsus Uno Ainsoo: ületootmine maasikapõldudel Juhtkiri: kosmos on lähemal kui Paide Kultuur Kuidas mõjutab tehnoloogia inimeste enesetaju? Eino Tambergi sünniaastapäeva tähistatakse suurejooneliselt Ivo Felt: karta on massilist B-filmide puhangut Sport Spordi lühiuudised Urmo Aava ralli MM-etapist Eestis: meie puudused võivad olla tugevused, kui neisse ise usume Erki Nool ootab päeva, mil tema tippmark kukub Tartu Doktor Väino Sinisalu elutöö ei ole tehtud Jüri Saar: Puhuge! Kõvemini! Urmas Kruuse: kriisist saadud kogemus tuleb enda kasuks tööle panna Peep Peterson: nõuan ausaid maasikaid! Linnavalitsuse veebikoosolekule tikkus kutsumata külaline Koroonakriis nullis Tartu raekotta lifti ehitamise Tartu lühiuudised Linn lükkab majanduslanguse hirmus lasteaia kalli remondi edasi Kaasava eelarve ideedest paistab sportlik eluviis Elektrirattaid saab nüüd tasuta parklas laadida Kultuuri lühiuudised Meelelahutus Koomiks Sudoku

Eha Komissarov: kuidas suhtuda oma aega?

2 min lugemist
Eha Komissarov FOTO: Erakogu

Lugesin Sirpi, et näha, kuidas kõrvalvoolumeedias räägitakse olukorrast riigis, ja võtaksin loetu kokku kahe kriitilise autoripositsiooni näitel. Marju Lauristin tunneb ärevust valitsuse uue teaduspoliitika pärast, mis loodusteaduste eelisarenduse egiidi all lõpetab või minimaliseerib tülikate sotsiaalteaduste ja kultuuri uurijate-kriitikute töörühmade rahastamise. Rahulolematud on ka esteedid, kes otsivad Sirbis kaitset jõhkralt jõulise, minevikuta kaasaja kunsti eest.

Tellijale Tellijale

Macho’likust tehnokraatiast kantud teaduse visioonid ja konservatiivide rahulolematus kultuuriga, mis radikaalselt vastandub minevikule, tulevad, oh jumal küll, kuidagi tuttavad. Lugege 1970.–1980. aastate Sirpi ja Vasarat. Sealt sotsioloogide mõtteid küll palju ei leia, sest teadusharu kui võimudele ebameeldivat tõtt väljastav institutsioon oli poolpõrandaalune.

Kriitikanooli kaasaegse kunsti inimvaenulikkuse pihta leiate sealt ometi, sest antimodernism oli nõukogude kunstipoliitika põhilisemaid doktriine. Sirbis ei kirjutata loomingulise isiksuse igakülgse arendamise vajadusest või harmoonilise isiku kujundamisest, mida armastas korrata Sirp ja Vasar. Igavale võrdsusele on tehtud lõpp, uus neoliberaalne kultuuripoliitika ehitab kultuuriruumi maksujõulise publiku, tunnustatud brändi, metseeni ja kollektsionääri ideaalkujutise ümber.

Samuti tasulise hariduse ja teiste raha eest mõõdetavate väärtuste ümber. Isiksuse arengut mõtestab käitumisoskus töökohal, mis õpetab meeldima. (Loen vahel puhtast masohhismist moodsaid käitumisõpetuste kogumikke ja olen põrmustatud nõudmiste hulgast, mida tööandja vaesele töötajale esitada tahab.)

Kui kultuuris osutuvad edukamaks need, kes saavutavad finantsedu, on esteetidel märgatav edumaa uue kunsti valmistajate ees. Kui kommerts saab normiks ning kultuurimõistega kokku sulatatakse, jäävad ellu esteedid.

Seinal rippuval pildil on suuremad müügivõimalused kui installatsioonil, pilt on teisaldatav, kuid installatsioon ei ole, ka kõige armetum pilt on seostatav mingite traditsioonidega, tal esivanemad, kes tarbijas äratavad usaldust, installatsioon kui uus kunstinähtus on Eestis ajaloota ja ühe antikangelasega, kelleks on teadagi Toomik.

Kõige kohanemisvõimelisemaks osutub brändi loogikat järgiv tarbija, keda tavaliselt tuuakse näiteks, et ka brändi vahendusel saab parimat uuendusliku potentsiaaliga kultuuri toodet välja selekteerida. Uusrikkad endistelt arengumaadelt ja Euroopa äärtelt kollektsioneerivad disainrõivaid ja toetavad selle kõrval kaasaegse kunsti riskantsemaid vorme ning disainitooteid samal moel kui vanade riikide uusrikkad.

Eestis hetkel veel ei leidu kollektsionääri, kes astuks välja traditsioonilistest kunstikoguja rollidest. Minu sõber Jaanus tegi hiljuti ilusa kaelaehte, millesse oli paigutatud mürgiampull, aga seda näituselt ära ei ostetud. Lõuna-Koreas oleksid müügivõimalused suuremad, nende uusrikaste kogukonnas sümboliseerib probleemsest disainist lähtuv toode eksklusiivsust.

26.05.2020 27.05.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto