Sisukord
Arvamus
Postimees
02.04.2020
Ninad koos: ehitustöö iseloom ei võimalda hoida töömehi objektil üksteisest ohutus kauguses (15) Eesti Ärimees ajas annetamiseks välja kasti respiraatoreid (6) Foto ⟩ Eestisse teel olevad kaitse­vahendid pakiti lennukisse Mailis Reps: koolieksamite saatus on veel lahtine Teistmoodi leinaaeg ⟩ Kuidas kriisi ajal kadunukest matta? Kriisi lisaeelarve võib tuua kolme aktsiisi langetamise (7) Mööduja tegutsemine päästis veokijuhi hullemast Kevadekuulutajad olid kohal juba talvel Majandus Põllumehed jäävad hooajalise võõrtööjõuta (10) Aasia kiiret kriisist toibumist ei ennusta Toornaftaturul on tekkinud contango-efekt (1) Välismaa Stoltenberg: sellest ei tohi tulla julgeolekukriis (13) Eestlanna Jordaanias: ülikarmid piirangud tekitavad ärevust Maailm vastab kriisile tarvikute masstootmisega Arvamus Helir-Valdor Seeder: pommiaugust tulevikku vaadates (28) Andreas Kaju: kas pandeemia vastu aitab empaatia või ratsionaalsus? (15) Mart Raudsaar: igaühe panus loeb (6) Juhtkiri: piim on vastutus (2) Krismar Rosin: mentorid viivad kodust eesti keele üle ilma Kultuur Taaniel Raudsepp: kultuuri tugevus on valdkondlikus mitmekesisuses Barack Obama lemmiksari Tühjuse poeesia 1: Rein Raud Sport Koroonaviirusesse haigestunud vutilegend Paolo Maldini tunneb kergendust, et tema vanemad enam ei ela Reis Laulja Triin Lellep sattus Ameerika kõrbes salajase ufo-baasi piirile Maa Elu Atrias kraaditakse väravas kõiki tööletulijaid (1) Nädala mõte: nutikam võidab Kümned tuhanded Eesti tulbid rändavad kompostihunnikusse Türi lillelaada korraldajad tahtsid tänavu väga hea laada teha Inimesed kasutavad aega nutikalt: värvivad, tapeedivad ja vahetavad põrandaid Milliseid viiruseid kannavad meie nahkhiired? Pole uuritud (3) Põllutehnika varuosad ja rehvid võivad viirusest haavatud tarneahelatesse takerduda Ilmajutt: kummitav põuaoht Hommikusöögi vahelejätmine on suur viga (1) Kas rebasekarva tõmbunud elupuid saab veel päästa? Kaua sa seda rabarberikooki sööd ehk kuidas sündis Habaja veinimaja Tartu Talu e-pood töötab nagu jõuluajal Kallaste rahvas nõuab vene õppekeele asemele eesti keelt Piiritulp «Ainult Covid-19 patsientidele». Mis on selle taga? (3) Hooldustöötajate elektriautod hakkavad ära väsima Orientalist Märt Läänemets: bürokraatlik turumajanduslik ülikool ei ole koht, kus tahaksin töötada (10) Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Mailis Reps: õpetaja palk on valitsuse teha

2 min lugemist
Mailis Reps FOTO: Valimised

Õpetajad ütlesid kevadise streigiga välja oma palgaootused. Kooliõpetajatega koos nõudsid suuremat tähelepanu ka koolieelsete lasteasutuste õpetajad, kes ootavad üleriigiliste palgamäärade ning puhkuse võrdsustamist põhikooli- ja gümnaasiumiõpetajatega. Justkui õpetajate ootuste üle ironiseerides on aga haridusminister ning ministeeriumi juhtivametnikud juba alates suvest teavitanud pidevalt avalikkust muudatustest haridussüsteemis.

Tellijale

Esiteks kaotatakse 2013. aasta 1. septembriks õpetajate ametijärgud ning hakkab olema vaid üks õpetaja kutse. Kutsesisestel järkudel pole palgaga aga mingit seost ning nende taotlemisest saab «sisemise motivatsiooni» küsimus. Ametijärkude palga alammäärade mõte on aga just see, et igale õpetajale oleks tagatud kindel sissetulek, mille rahastamine peab olema riigi ülesanne. Seetõttu on praegu õpetajate palgatõusust rääkida ju tegelikult suurele osale õpetajatele valetamine, sest vanemõpetaja ning pedagoog-metoodiku palk ei tõuse. Teiseks probleemiks on õpetajate uue tööaja kehtestamine, mida minister kiidab kui õiglast lähenemist. Uuring, mille korraldas Eesti Haridustöötajate Liit koostöös mitme poolega (sh haridusministeeriumiga), andis väga hea ülevaate õpetajate töökoormusest: Eesti õpetajad töötavad enam kui 50 tundi nädalas! Nüüd on aga haridusminister välja tulnud ideega kehtestada kõigile 35-tunnine töönädal ning kogu töö tuleb sinna sisse mahutada. Siit tekib aga probleem näiteks klassijuhatamisega, mida enam eraldi ei rahastata.

Õpetajate palgatõusuks peavad kõik osalised kokku leppima, kuid hariduse põhiprobleemiks ei ole vallad ja linnad. Piltlikult öeldes näitavad just need kaks viimast õpilast köetud ruumis, et omavalitsused on valmis palju oma eelarvest haridusse panustama säilitamaks kooli ka väheste õpilaste tarvis. Seetõttu on jutt, justkui ei maksaks omavalitsused õpetajatele piisavalt palka, jama. Palgaraha on ja on alati olnud omavalitsustele raha, millele lisatakse oma vahendid. Mitte vastupidi.

01.04.2020 02.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto