Ilmselt on lääne kultuuris vähe mõjukamaid tüvitekste kui Niccolo Machiavelli «Valitseja». Praegu pole isegi tähtis, kas Machiavelli andis tõsimeeli nõu valitsejatele (konkreetselt Lorenzo Medicile), oli tegemist satiiriga või oli tal mingi muu tagamõte, aga selle teksti haarmed ulatuvad läbi sajandite.
Vaatame näiteks, kuidas Eestis tehakse vahet sõnadel «riigimees» ja «poliitik» – väidetavalt just Machiavelli mõjul said sõnad «poliitika» ja «poliitik» negatiivse alatooni. Selles mõttes tallab ka Vana Baskini Teatris lavale jõudnud «Mina hakkan peaministriks» ammu sissekäidud rada. Poliitikud on kaabakad, silmakirjalikud, valelikud, kahepalgelised, võimujanused, salakavalad, reetlikud, valmis igaühele ja eelkõige muidugi oma parteikaaslastele igal hetkel nuga selga lööma.
