Sisukord
Kultuur
Postimees

Õhku jääb salapära

2 min lugemist
Sherwood Anderson FOTO: Repro

Ühe esimese modernisti, ameeriklase Sherwood Andersoni (1876–1941) tähtteos «Winesburg, Ohio» ilmus ligi sada aastat tagasi (1919) ja rääkides 19. sajandi lõpu kolkalinna elust, andis teos suuna ette 20. sajandi psühholoogilistele romaanidele suurlinlikust võõrandumisest.

Tellijale Tellijale

Nappi, jahedalt mainivat stiili hakkas väidetavalt Andersoni järgi kasutama Hemingway. Andersoni on eeskujuks nimetanud ulmekirjanik Ray Bradbury, Anderson on mõjutanud William Faulknerit ja vähem või rohkem paljusid 20. sajandi klassikuid. Andersoni iseloomustavad eksistentsialism, naturalism ja kaootiline süntaks, igal juhul oli ta oma ajast eest niivõrd, et tema tekst tundub praegu täiesti kaasaegne: nagu tänapäeva kirjanik jutustaks saja paarikümne aasta tagusest ajast, üritamata stilistiliselt sobituda tolle aja vaimuga, vaid tehes oma üldistusvõime kaudu teksti ajatuks.

«Winesburg, Ohio» on lühijuttudest koosnev romaan, mis algselt polnudki romaan: lood ilmusid kõigepealt eraldi ajakirjades 1910. aastatel. Iga pala ongi eraldi loetav, samas moodustavad need terviku, mida hoiab koos noor ajalehereporter George Willard, kellele linnakese veidrikud salajasi mõtteid ja unistusi usaldavad – inimeste sihid elus jäävad siin aga enamasti üsna abstraktseks (põgeneda linnakesest, leida õnne, leida ennast, avastada elu) –, ning Anderson ei ole püüdnudki neid eesmärke paremini sõnastada, kui tema loodud tegelaskujud seda teha oskaksid.

14.08.2020 15.08.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto