Täna kirjandus, homme teadus

3D-printeriga trükitud ulmesarjade tegelased. Foto: Reuters/ScanPix

Elu matkib kunsti, teadlased matkivad kirjandust: isesõitvad autod, nähtamatuks tegev keep ja 3D-printer on näited nähtustest, mis enne olid olemas ulmekirjanduses ning alles hiljem võtsid teaduslike leiutiste kuju.

Tuleviku ennustamist on üldiselt peetud kaardimooride ja teiste taoliste soolapuhujate pärusmaaks. Kuid tulevikku on mingil määral võimalik ka teaduslikult ennustada. Tõsi, siis kasutatakse selle tegevuse kohta märksa peenemat sõna – ekstrapolatsioon. Muidugi on teatav planeerimine vajalik ning seda paljudel elualadel ka tehakse. Iseküsimus, kui edukalt seda tehakse. Piisab, kui vaadata kasvõi ilmaennustuste paikapidavust. Kuid eks takkajärgi ole lihtne tark olla.

Ulmekirjandus ja tuleviku etteaimamine on samuti mõisted, mida sageli ühes lauses kiputakse kasutama, ning olid ajad, mil ulmet peetigi eelkõige tuleviku teaduse ja tehnikasaavutuste populariseerimise vahendiks. Jah, eks riigiti oli suhtumine erinev. Kui väga jämedalt üldistada, siis kapitalistlikus ühiskonnas vohavas kommertsulmes näidati mõnda fantastilist leiutist ja seejärel seiklusi, mida see leiutis põhjustas; sotsialistlikus ühiskonnas pidi aga ulme hoopis propageerima sotsialistliku teaduse võitu kapitalistliku teaduse üle. Kui aga pealispinna alla vaadata, siis ega need erinevused nii suured olnudki.