N, 8.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tallinn vastandub Moskvale tugevamalt kui Riia ja Vilnius

Argo Ideon
Tallinn vastandub Moskvale tugevamalt kui Riia ja Vilnius
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Agnia Grigas.
Agnia Grigas. Foto: Erakogu

Leedu poliitikauurija Agnia Grigase hinnangul on nii Leedu kui Läti võtnud mitmel põhjusel Moskva suhtes leplikuma joone kui Eesti valitsus.

Oma äsjailmunud raamatus käsitlete kaht põhilist Balti riikide Venemaa-poliitika mõjufaktorit: energeetikat ja ajalooküsimusi. Kumb neist on teie arvates Balti riikide valitsuste Vene-poliitikat rohkem mõjutanud?

1990. aastatel ja võimalik, et isegi kuni 2004. aastani olid Balti riikide ja Venemaa suhted mõjutatud peamiselt hiljutisest Nõukogude okupatsioonist. Sel ajal, mil Balti riigid kindlustasid oma riiklust ja ühinesid Atlandi-üleste organisatsioonidega, keskendusid nad Venemaast eemaldumisele.

Kui põhilised eesmärgid, ELi ja NATOga ühinemine olid täidetud, ilmutas energeetiline sõltuvus (nii allikatest kui infrastruktuurist) end kui viimane Nõukogude imperialismi jäänuk. Oma raamatus ma näitan, et energeetiline sõltuvus avaldab hiiglasuurt mõju tänapäeva Balti riikide sisepoliitikale, majandusele ning ka Venemaa-poliitikale. Usun, et energia jääb ka järgmise viie aasta jooksul Balti-Venemaa suhetes tulipunkti.

Kes kolmest Balti riigi valitsusest vastandub oma poliitikas kõige tugevamalt Venemaale?

Vaadates võimulolevate erakondade ideoloogiat ja nende poliitikat, on Moskva suhtes praegu kõige vähem leplik Eesti valitsus. Kuid ma ei nimetaks Tallinna poliitikat vaenulikuks. Reformierakonna juhitud valitsus otsib võimalusi energiaallikaid mitmekesistada.

Sotsiaaldemokraatide juhitud uus Leedu valitsus on selgelt taas päevakorda võtnud Moskvaga lepitust otsida. Võimult lahkunud Isamaaliit ajas suhteliselt vastanduvat poliitikat, tahtis Gazpromiga asju ajada rahvusvahelises arbitraažis ja pöördus ELi poole taotlusega uurida gaasifirma monopolistlikku tegevust.

Läti paremtsentristlik valitsus on asunud suhteliselt tasasel ja leplikul trajektooril, eriti pärast 2008. aasta kriisi ja 2011. aasta valimisi, mil Üksmeele Keskus, keda peetakse vene vähemuse huvide esindajaks, sai suurima häältesaagi ja asus opositsiooni. Läti valitsus on keskendunud rohkem koduste sotsiaal- ja majanduspingete lahendamisele ega soovi Venemaaga tüli norida.

Millises Balti riigis võiks esimesena aset leida kõrgetasemeline kohtumine Vene võimude esindajaga?

Kahepoolsed suhted Balti riikide ja Venemaa vahel on kahtlemata olulisemad Balti riikide kui Venemaa seisukohast. Riigivisiit Baltimaadesse ei ole Vene valitsuse päevakorras olulisel kohal.

Arvestades suhete suhteliselt jahedat õhkkonda, oleks Venemaa peaministri või presidendi külaskäik poliitiline samm, mis demonstreeriks «uut ajastut» suhetes või siis tuleks reageeringuna mingile erakorralisele sündmusele, nagu Putini käik Katõni pärast Poola president Kaczynski hukkumist. Vene välisministri visiit on tõenäolisem.

Agnia Grigas

•    Leedu politoloog.

•    Õppinud Columbia ja Oxfordi ülikoolis.

•    2008–2009 oli ta Leedu välisministri nõunik. Ta on töötanud ka Barclays pangas, JP Morganis ning mujal erasektoris.

•    Praegu juhib USAs Californias firmat OneGo Inc., mis pakub ettevõtetele pilveteenuseid.

Märksõnad
Tagasi üles