Sisukord
AK
Tänane leht
19.09.2020
Ukraina kogukonda häirib venestamine (4) Eesti Madise: rahvahääletus ja kohalikud valimised samal päeval toovad segadust (1) Raasukese lahkumine Luminorist jahmatas pangandusringkondi (1) Tööandjate usaldus on toonud ukrainlased Eestisse (1) Eesti lühiuudised Aktivisti põgenemine Eestisse ärritas Venemaad (7) Loomaaed valmistub ninasarvikute päevaks Nõukogudeaegse megaprojekti jäljed kaovad (2) Austria teatriauhindade nominatsiooni pälvis eestlaste töö Eesti disainerid püüdlevad kestlikkusele ja taaskasutusele Majandus Tehnoloogiaaktsiad kerkisid uutesse kõrgustesse millenniumlaste tõttu (1) Soomes on käimas kõigi aegade suurim börsibuum (1) Välismaa Riigid katsetavad karantiini lühendamisega Välismaa lühiuudised USA migrandikeskust süüdistatakse sundsteriliseerimises Ausammas Lukašenkale (3) Ülevaade ⟩ Väidetavalt viirusvabas Türkmenistanis kasvab surmade arv Arvamus Aimar Altosaar: süvariigi sügavikku uppumas Juhtkiri: Eestimaa rahvastest Jeremy Shapiro: mis juhtus Euroopa geopoliitikaga? (2) Efektiivse probleemilahendaja tähetund Õiguskantsleri sõna maksab Kultuur Maskiball Veneetsia punasel vaibal Filmimaailm näeb tulevikku kõheda ja keerulisena Ei! See ei saa olla vastus (1) Juurikas: Biitlite lõpp Juurikas: Eesti vajab vesiniku-pommi Juurikas: viimased uudised Sport Spordi lühiuudised Tänak ja Neuville läksid Türgis närvi Kolumn ⟩ Priit Pullerits: kui ROKi juhid painduvad sportlaste tahtmise ees, saame OMil näha nii BLM loosungeid kui ka vikerkaarelippe Flora tõestas, et Eesti jalgpall suudab pakkuda ka rõõmu Kodumaad Kreekale eelistanud Sten Sokk: olen viimase seitsme-kaheksa aasta parimas vormis Juventuse uus loots Andrea Pirlo: vihkasin soojendusi ega tee neid ka treenerina Kas pikamaajooks on Eestis hukule määratud? (2) Merendus Merenduse lühiuudised Rohuküla-Heltermaa laevatee pudelikael vajab lahendust AK Veel üks Eesti film Oscari-tules Mees jõi ennast mägraks Aimar Altosaar: viinakatk meite maal Marek Strandberg: põlev Maa ja muutuv kliima Alar Konist: energiatootmine Eestis ja lähiriikides (2) EKI keelekool: kuidas kriisis täpselt väljenduda Maskiball Veneetsia punasel vaibal Filmimaailm näeb tulevikku kõheda ja keerulisena Ei! See ei saa olla vastus (1) Digikultuur. Videomängude võidukäik (2) Vikerkaar loeb. Kui aega on lõputult, tuleb meelde igasuguseid asju... Maailma halvimad pantvangid Aja auk. Jimi Hendrixi viimased päevad Eesti Golem Juurikas: Biitlite lõpp Juurikas: Eesti vajab vesiniku-pommi Juurikas: viimased uudised Arter Kerstin Kase - päikesekiir sombuses nakkustetaevas Eesti eriüksuslaste ülem: me oleme nagu väikesed sõjamasinad (1) Jõhker kurjategija tänaval Uus vanadekodu pakub... 2000-euroseid sviite! (2) Roll, millega kuulus näitleja kogu suve Putini teleteatrit täitis Põline linnapere äratas Soorebase talu uuele elule Motoorienteerumine: kuidas esimesel korral hakkama saada? Eesti parim sommeljee Karoline Reinhold: ma ei ole veini suhtes üldsegi väga valiv Nii puhas võidusõit, kui veel olla saab! Teistmoodi tehnoloogiamessi uudistooted Karin Rask: naistele disainisin ma salaja Meelelahutus Koomiks Sudoku

Martin Kala: Pluroopa klišeed ja sõnakõlksud

5 min lugemist
FOTO: Corbis/Scanpix

Pluroopa muredest rääkides tuleks alustada terminoloogiast – ühise arusaama tekkimise eeltingimus on selgus. Euroopa tulevikuedu sõltub sellest, kuidas ta suudab hoida väärtusi, kuid muuta suhtumist. Üks valikutest on ümber hinnata liikmesriikide senine roll föderaalse liidu kasuks, et kasvatada usku ühisettevõtmistesse.

Tellijale Tellijale

Kui Amazonase riigid maadlesid küsimusega, kuidas oma turismindust elavdada, tuldi välja ideega kasutada loomaturismi puhul moodsaid lööksõnu, nagu näiteks «bioloogiline mitmekesisus», «jätkusuutlikkus» ja «ökosüsteem». Probleem on lihtne – erinevalt Aafrika savannist on Lõuna-Ameerika suured imetajad läbipääsmatus vihmametsas põõsa all peidus. Klišeesid kasutati selleks, et meelitada džunglisse turistihorde, kes küll pigem häiriksid loomi ja sealset ökosüsteemi, olles mitmes mõttes vasturääkiv sellele, mida reklaamsõnad tähendavad.

Ka Euroopa Liidu ja tema poliitika puhul on muutunud sagedaseks sissetöötatud argumentide kasutamine. Minu artikkel nn Pluroopast ja tema hädadest, mis ilmus kultuuriajakirjas Akadeemia ja võitis selle socialia teemaderingi aastaartikli auhinna, keskendus kolmele teemale: euroskeptitsismile, äärmusparempoolsuse kasvule ELis ning edasise lõimumise raskustele, see tähendab palju vaieldud «järjest lähedasemale liidule». Tegemist on (euro)nüüdispoliitika klišeedega, mis vaatamata sagedasele tarvitusele ei pruugi teenida oma eesmärki.

18.09.2020 19.09.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto