T, 4.10.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tapjarobotid loovad pretsedendi

Henrik Praks
, Inimõiguste Instituudi nõunik
Tapjarobotid loovad pretsedendi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Foto: Pm

USA näeb droonirünnakutes võimalust vältida ohvreid oma sõdurite seas. Kuid kindlasti ei jää relvastatud droonid vaid USA ja veel mõne üksiku riigi pärusmaaks. Seetõttu loovad Ühendriikide aktsioonid ka pretsedendi, mis kujundab vastava rahvusvahelise praktika.

Sihttapmised mehitamata õhusõidukitelt ehk droonidelt tulistatavate rakettidega on kujunenud nii USA terrorismivastase võitluse sümboliks kui ka selle kõige vastuolulisemaks teemaks. President Obama võimuloleku ajal on droonirünnakutest kujunenud peamine vahend võitluseks Al-Qaeda ja temaga seotud rühmitustega väljaspool Afganistani lahinguvälju. Enamik rünnakuid leiab aset Pakistanis, aga neid toimub ka sellistes riikides nagu Jeemen ja Somaalia. Arvestades Ühendriikides 11. septembri terrorirünnakutele järgnenud «sõdade aastakümne» tagajärjel tekkinud üldist väsimust maismaasõdadest kaugetes riikides, võib eeldada, et lähiaastatel droonide kasutamine laieneb veelgi.

Sihttapmised iseenesest ei ole ainult Ühendriikide meetod, neid on lähiminevikus vastaste elimineerimiseks rakendanud ka teised riigid, näiteks Iisrael ja Venemaa. Siiski on just USA droonidega tehtavate sihttapmiste puhul programmi ulatus ja relvastatud droonide kui uudse tipptehnoloogilise relvasüsteemi omapära tinginud kogu teema erilise aktuaalsuse nii õiguslikust kui ka moraalsest küljest.

Märksõnad
Tagasi üles