Feministlik kunst: esiplaanil Anu Põdra installatsioon «Limpsijad», tagaplaanil F.F.F.Fi «F-failid».

FOTO: Kristjan Teedema

Mina tubli nõukogude naisena pean feminismi Eestis lääne importkaubaks. See oli paarkümmend aastat tagasi Norras, kus ühest klassist läks ülikooli õppima ainult neli tüdrukut. Meil on praegu vastupidi. Palgalõhe!? Arvudes teenib naine neljandiku vähem, kuid see tuleneb ametikohast, mitte sellest, et ta naine on. Pealegi on meeste väljatehtud vein maitsvam kui omaostetud. Sellevõrra võibki meeste palk suurem olla. Jne.


Olen siiski väisanud ka feministlikke näitusi. Praegune Y-galeriis väljapandud retrospektiiv kümne klassiku parematest teostest, mida koostajad nimetavad kaanoniteks, väärib süvenemist.