T, 4.10.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Henrik Praks: inimõigused versus julgeolek

Henrik Praks
, Inimõiguste Instituudi nõunik
Henrik Praks: inimõigused versus julgeolek
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Foto: AFP/SCANPIX

Terrorismivastases võitluses on traagiliste tagajärgede ärahoidmiseks pearõhk ennetustegevusel, mis tihti eeldab õiguskaitseorganite sekkumist vähemate tõendite olemasolul kui tavapärastes kriminaalasjades. Euroopa Kohtul on aga juba lahend, mis näitab, et isegi ÜRO Julgeolekunõukogu otsused ei ole Euroopa Liidus automaatselt täidetavad, kui nende elluviimine rikub isikute põhiõigusi- ja vabadusi.

Äsjane Euroopa Inimõiguste Kohtu otsus mõista Eesti riigilt välja valuraha neljale pronks­öö mässus osalenud isikule on näide konfliktidest, mis võivad tekkida avaliku korra ja sisejulgeoleku tagamise vajaduse ning inimõiguste normides sätestatu järgimise vahel. Kui meie pronksöö juhtumite puhul on küsimus tavapärase õiguskorra tagamisega seonduvast vaidlusest, siis üheks kõige enam probleeme tekitanud valdkonnaks, kus inimõiguste ja julgeoleku teemad lähedalt põimuvad, on terrorismivastane võitlus.

Terrorismivastase võitluse diskursuse rõhk on tänapäeva maailmas nihkumas traditsiooniliselt riigi julgeoleku tagamiselt inimjulgeoleku tagamisele. Seda rõhuasetust üksikisikute kaitsmisele kajastavad ka rahvusvahelised inimõiguste normid, mis kohustavad riike kaitsma üksikisikuid vägivalla, sealhulgas terroristlike aktide eest. Seega on riikidel kohustus võtta tarvitusele efektiivseid meetmeid terrorismi tõkestamiseks. Samas peab selliste meetmete rakendamisel järgima inimõigusi ja põhivabadusi, nagu näiteks õigus õiglasele kohtupidamisele.

Märksõnad
Tagasi üles