Kaks Viru

Foto: Kaader filmist

Vaadanud ära dokumentaalfilmi «Viru. Vabaduse saatkond», ei mõistnud ma esmalt peale «nojahi» midagi öelda. Eklektiline piltide ja intervjuude jada. Peategelaseks keegi endine Viru ärikas. Mälupilti kerkis kunagi Pärnumaal Kurgja lähedal asunud nõiamaja. Kättesaadavatest materjalidest püstitatud suur ehitis. Vist tuleb arvustus ära öelda, mõtlesin.

Siis tuletas keegi meelde, et samast filmist on olemas ka Soome versioon, Taru Mäkelä ja Johanna Onnismaa «Viru – tarinoita hotellista». Koos üles võetud materjal, kaks erinevat tõlgendust. Vaatasin, ja olin sügavalt jahmunud. Ühtäkki ei saanud enam aru, mis toimub. Eestlaste ponnistus mõjus selle kõrval toorelt. Nagu oleks võetud üks südamega tehtud film, lõigatud tükkideks, lisatud mingi Viru tölli jora, arusaamatuseni kohitsetud olemasolevaid usutlusi, veel nipet-näpet ning lõpuks meelevaldselt kokku monteeritud. Nagu tundetu aruanne.