Sisukord
Arter
Postimees
11.07.2020
FOTOD JA VIDEO ⟩ Riskiallikas ei ole elektritõukeratas, vaid inimene Eesti Priit Hõbemägi on valmis minema kultuurikomisjoni vastu kohtusse Eesti lühiuudised Vanglamüüri lammutamine tõi hea üllatuse Kriis suunamudijaid ei murdnud Majandus Analüüs: Tallink kaotas üle kahe miljoni reisija (1) Apple’i aktsia ralli teeb murelikuks, analüütikud soovitavad siiski osta Välismaa AJA PEEGEL. Tunnistajad vaikivad seni Srebrenica ohvrite matmispaikadest Välismaa lühiuudised Arvamus Mihkel Kunnus: hukkamine e-kohtus President Kanye West Tagasihoidlik töörügaja Linnapea salarelv 111 päeva sisekaemust Sport MMA-eksperdid Vallo Hannus ja Ari Matti Mustonen lahkavad UFC suurt peamatši Ville Arikese kolumn: spordimaailm, mida me veel ei tundnud Tiidrek Nurme andis kogu oma elu jooksmisele Merendus Täna algaval Muhu väina regatil suuri pidusid ei tule Merenduse lühiuudised AK Põhjala võlud ja valud: vana kummitehas võidetakse inimestele tagasi Arter Laevandusjuht Kadri Land: Tundub, et põdesin koroonat juba aasta algul Eesti jälle esirinnas! Mets kaob, mis mühiseb (2) Õiguspsühholoog Talis Bachmann: kui on ainult sõna sõna vastu, siis ei tohiks süüdi mõista Põhjala võlud ja valud: vana kummitehas võidetakse inimestele tagasi «Väina tuled see aasta?» Romantikadisainer – ongi selline amet? Mis on saanud rahvaautost? Škoda Octavia sõiduproovis püüame saada jälile Kuidas voltida periskoopi? Huawei täiustas parimat kaameratelefoni Esimene rokifestival tähistas totaalset vabanemist Meelelahutus Koomiks Sudoku

Hoidke hoogu tagasi!

3 min lugemist
Ei, see pole balletitund lumehanges: asi on selles, et küpses eas muutub venitamine järjest tähtsamaks. Muidu jääb keha kangeks, teab Paavo Kangur (46). FOTO: Liis Treimann

Rahvasport on ohtlik asi. Ma ei soovitaks kellelegi võistlus-rahvasporti. Purunenud rangluud, läbikulunud põlveliigesed ilma olümpiakullata. Milleks? Küll soovitan rahvasporti, mis hoiab head toonust.

Tellijale Tellijale

Kui sõitsin 20-aastasena esimest korda läbi Tartu maratoni, vajus minu ees üks habemega mees kokku – ja sinna ta jäigi. Nüüd, 25 aastat hiljem, hakkan ise tasapisi riskirühma jõudma.
Ka sõprade lood on õpetlikud. Kellel lõpeb maratonijooksu harrastus põlveoperatsiooniga, kes murrab rattakrossil rangluu. Põhjust mõõdukaks ettevaatuseks on.

Aga kui keha on harjunud mõõduka koormusega, siis seda peab keha saama.
Hiljutine reede Kõrvemaal. Kell on kaks päeval. Suusad alla ja suundun 19-kilomeetrisele rajale. Kevadine päike sätendab puude vahel. See on nauding, mida peab proovima sel lõpmatul talvel.
Valin aeglase algtempo, ohtlikel laskumistel väga ei kihuta.

Järgmisel hommikul on õlg katki. Olen parema käe lihase või õlasidemed puruks sõitnud. Keha polnud selliseks rahvaspordipingutuseks valmis. Minu tavaline norm on ju 8 km umbes tunni ajaga klassikalises stiilis. See on aeglane, aga mõnus tempo, jääb mahti ka loodust imetleda ja looderdada.

Esmaspäeva õhtul kell pool seitse lähen mängima korvpalli. Käsi annab tunda ja hoian ennast tagasi. Mihkel Kärmas «Pealtnägijast» paneb jälle korvi alt mööda ja noomib ennast karmilt. Muidu on täpse käega mees, nii 45 protsenti tabavust parematel päevadel.

Ajakirjaniku töö arvuti ees lööb selga. Pikad sundasendid ei mõju hästi ja siis on korvpallist abi. Mängu lõpuks on selg taas töökorras.

Loodus puhastab aju
Teisipäeval on plaanis ujumine. Rahvast on palju. Triatlonistide trenn hakkab just lõppema. Ise tõmban lahjat konna. Tund aega basseinis: 15 minutit ujumist ja siis sauna, 10 minutit ujumist ja sauna, 5 minutit ujumist ja sauna.

Viimati pingutasin ujumises Kõrvemaa triatlonil. Tegin läbi kõik kolm ala, kuid mulle ei meeldi temposõit ratta seljas. Kõrvemaa maastikul pidi sõitma nii 27 km/h, et grupis püsida. See ei õnnestunud. Ratas määrab triatlonis kõik, aga ma ei läinud tõesti aega tegema.

Neljapäeval määrin suusad ja lähen Saku metsa, jalutan suuskadega 5 km. Koormust ei anna, pigem nimetan seda õla taastamise harjutuseks. Kuid tund looduses garanteerib positiivse meeleolu ja reipuse. Aju läheb ka puhtaks.

Ma ei ole jõusaalide fänn. Pigem metsajooks ja puhas loodus. Kolm korda 45 minutit nädalas on OK. Öeldakse ka, et viis korda 30 minutit on OK. Ma ei nimetaks seda pooletunnilist pühendumist liikumisele  füüsiliseks pingutuseks. See on vajalik vaimseks tervishoiuks. Pooletunnisele metsajooksule arvestaksin juurde ikkagi kaks võimlemispausi: venitusharjutused madalal pulsil. Joogaseanss.

Lisaks sportlikule koormusele on eesmärgiks puhastada sapipõis jääkainetest. Seda rääkis üks eurooplannast Aasia meditsiini spetsialist loengul. Miinimumaeg sapipõie puhastamiseks olla tõesti 30–35 minutit.

See aeg paneb vere voolama ja aine kehas ringlema, kusjuures ei ole vahet, kas tantsid või jooksed, ujud või mängid korvpalli või tegeled tantraseksiga. Kuigi tantraõpetaja Katrin ja äriguru Urmas seksisid Balis unustusehõlmas Eesti taas maailmakaardile, ei soovitaks ma siiski tantraseksi vales kohas harrastada, kuid kord kuus võib see asendada traditsioonilist treeningut. Ka jooga on OK, taichi (ka taiji) on OK.

Rekordiomanik pühib minema
Minu eesmärk on hoida vormi tasemel 10 kilomeetrit 55 minutiga. See on paras tempo SEB sügisjooksul. Kord lõpetasin 10 kilomeetrit 50 minuti piirimail, võites napilt advokaat Allar Jõksi. Juurde astus vana trennikaaslane, alpinist Raivo Plumer ja küsis, kas panen järgmine aasta 47ga. Ei pane, eesmärk on nautida, olla rivis ja läbi joosta heas tempos, vastasin.

Teine kord, kui jooks toimus veel Rocca al Mare ringil, ilmus mu kõrvale blond kaunitar. Võtsin tema tempo vastu ja rääkisime kaks kilomeetrit juttu. Kuskil 8. kilomeetril kiirendas neiu järsult tempot ja pühkis minema. See oli Egle Uljas, Eesti rekordiomanik 400 meetri jooksus.

Kindlasti pole mu eesmärk parem aeg. Milleks, kui 25 aastat tagasi läbisin 10 kilomeetrit 34 minutiga või 400 meetrit 52 sekundiga mängeldes. Minu arust võib ka suvi läbi kaks korda nädalas muru niita, korra nädalas ratast sõita ja ujuda, siis kaks päeva enne  rahvaspordiüritust joosta kaks kilomeetrit ning anda sellega kehale märku, et varsti läheb jamaks.

Minu keskmaajooksutreener Olav Karikosk rääkis omal ajal trennis, et kui kunagi 20 aastat hiljem lähete rahvaspordiüritusele, siis võtke rahulikult. Ärge minge otsima seda, mis nooruses tegemata jäi. Kõige hullem pidi olema aga see, kui teha kuu aega trenni ja minna siis täiega panema. Südamele pole see üldse hea.

Eks vana treener ennustas seda rahvasportlaste suremise aega, mis nüüd kõikjal kätte jõudnud.

Kui palju käia?

•    Uuemate uurimuste järgi on piisavaks kaloripõletamiseks ja tervise säilitamiseks soovitatav teha päevas vähemalt 10 000 sammu.

10.07.2020 11.07.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto