Neeme Korv: Eesti kuubik

2 min lugemist
Neeme Korv FOTO: Peeter Langovits

«Mis sputnik see selline on, mingi kuubik, tehiskaaslane peab olema ümmargune ja sarvedega,» muigas üks mu kolleeg, kui Eesti tudengisatelliidi ESTCube-1 pilti nägi. Venelaste Sputnik-1, mis esimese Maa tehiskaaslasena 4. oktoobril 1957 kosmosesse lähetati, on sööbinud mällu tugeva märgina.

Tellijale Tellijale

20. sajandi 60ndate aastate kosmosebuum oli üsna ehedalt elus veel minu lapsepõlveski, 70ndate lõpus – 80ndate alguses. Ajakirjas Pioneer ilmus endiselt kosmosejutte ning mõistagi käisid käest kätte eelmiste kümnendite aastakäigud. Vennad Strugatskid olid populaarsed ja Asimovi «Kadunud robot» loeti kapsaks.

Silmanähtavast allakäigutrepist hoolimata tuli Nõukogude kosmoseprogrammi uksest ja aknast. Vaatajatele lehvitavad kaaluta olekus kosmonaudid olid uudistesaate «Vremja» lahutamatu koostisosa. Iga poiss oli kuulnud Sojuzist, Saljutist ja Mirist, osa teadis isegi teisi kosmonaute peale Gagarini ja Tereškova. Transformeritest ja Hero Factoryst ei olnud keegi midagi kuulnud, küll aga sai liivakastis mängitud kuukulgurite ja rakettidega. Teema üldpoliitiline taust jäi lastele mõistagi hämaraks.

16.01.2021 18.01.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto