Ükski raamatuülevaade, olgu see siis kui tahes teravmeelne, asjalik ja paikapidav, ei ole vaadeldava teksti suhtes lõplik ega ammendav. Iga uus lugeja loob kirjandusteosega kokku puutudes oma individuaalse konkretiseeringu, ainulaadse, eelmistest lugemiselamustest varieeruva poeetika ja tähendustekimbu, mis lähtub tema enese kultuurimälust ja elukogemustest. Selles võimaluste paljususes väljendub ühelt poolt paratamatu teadmine, et lõplik tõde narratiivi tähenduse kohta ei selgu kunagi, teisalt aga hoiab just see asjaolu uuriva kirjandusteaduse igavesti noore ja võrgutavalt värskena.