E, 27.06.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Madis Arukask: kuidas rääkida religioonist?

Madis Arukask
, TÜ dotsent, Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi president
Madis Arukask: kuidas rääkida religioonist?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Madis Arukask
Madis Arukask Foto: Erakogu

Me ei saa olla kindlad, et eesti kultuur on teistest vähem religioosne, kuid meil puudub traditsioon ja harjumus religiooni üle arutlemiseks ilma et teema ei manduks poole sissejuhatuse pealt surnud punkti.

Väide Eestist kui maailma kõige sekulaarsemast riigist justkui tõestaks meie valgustuslikku eesrindlikkust, lahtiaheldatust iselaadsest taagast, mille käes suurem osa maailmast ikka veel vaevleb. Kahtlemata on Eestis tõepoolest suhteliselt vähem neid, kes usuvad monoteistlikku ainujumalasse, mida õhtumaises ruumis võetakse nagu religioossuse määra ja mõõtühikut. Arvata aga vaid pelgalt selle põhjal, et eestlased või eesti kultuur on vähe- või antireligioosne, on enesepetlik manööver.

Arvatavalt teeb asja keeruliseks see, et religiooni osa kultuuris on õige mitmepalgeline, kuid Eestis (ja mitte ainult siin) mõistetakse seda kui monoliitset kategooriat, mida saab vaevata piiritleda ning mille pihta kontsentreeritult tuld anda – kuivõrd tegemist on selgepiirilise «teadagi-millega». Seega, me ei või olla kindlad, kas eesti kultuur on teistest oluliselt vähem religioosne, küll aga võime olla suhteliselt kindlad, et meil puudub traditsioon ja harjumus religiooni üle arutlemiseks, ilma et teema ei maanduks poolest sissejuhatusest talle ette nähtud surnud punkti.

Märksõnad
Tagasi üles