P, 27.11.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Hardo Pajula: erinnüste missa

Hardo Pajula
Hardo Pajula: erinnüste missa
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Hardo Pajula
Hardo Pajula Foto: SCANPIX

Kui Vene kommunistide mõistusabielu turumajandusega 1920. aastate lõpus lahutati, sai OGPUst Nõukogude Liidu suurim ehitusfirma. 1930. aastate teisel poolel kasvas selle personal poolelt pooleteisele miljonile ja selle näidisosakond Kolõma kattis umbes kümnendiku riigi territooriumist.

 Mõned aastad hiljem olid Hitleri vallutused muutnud suure osa Ida-Euroopast hiiglaslikuks natside sõjamasinat käigus hoidvaks töölaagriks. Teise maailmasõja ajal oli seega Püreneedest Jaapani mereni ulatuval maa-alal taastatud orjanduslik kord. See polegi iseenesest nii üllatav – Briti kolooniates oli orjus keelatud alles sadakond aastat tagasi ning isegi pärast seda seisnes erinevus Lääne-Aafrikast kinni püütud neegerorja ja Lõuna-Aasiast töölepinguga värvatud kuli vahel pigem ikke vormides.

Natsliku Saksamaa ja bolševistliku Venemaa muudab selles kontekstis iseäralikuks orjalaagrite asukoht, siiani olid need paiknenud Euroopast väljaspool. Mõlemad olid koloniaalajastu lapsed. Stalin ei võtnud šnitti mitte niivõrd tsaaridelt – revolutsiooni eelõhtul oli kogu Venemaal sunnitööl alla 30 000 inimese – kui hispaanlastelt ja brittidelt. Esimesed kasutasid kontsentratsioonilaagreid Kuuba ja teised buuri mässuliste ohjeldamiseks. Hitleril oli varrukast võtta Saksa Edela-Aafrika progressiivne kogemus: 19. sajandi alul hävitati seal ligikaudu kaks kolmandikku kohalikest neegerrahvastest. Nendele tõsiasjadele vaatamata on lääne edumeelsed intellektuaalid näinud stalinismis ja natsionaalsotsialismis mõistusevastast hälbimust õhtumaa valgustus- ja progressiideoloogiast ning otsinud kõrvalekalde juuri venelaste ja sakslaste rahvuslikest iseärasustest. Esimestele pannakse süüks eriline vastuvõtlikkus ida despotismile, teised on selles käsitluses hüsteerilised Odini kummardajad. Mõlemal juhul jääb alusõpetus – olgu selleks siis kommunism või ratsionalismipuu mõni muu haru – puutumatuks.

Märksõnad
Tagasi üles