/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
Autorollo väidetavat kuritegelikku pankrotti käsitlev kohtu eelistung algas eile bravuurikalt. Pankrotitoimkonnast hageja esindaja, Lextali vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik esitas Harju maakohtule tõenditena viie arvuti IP-aadressid, millelt on tehtud rida Autorollo pankrotiprotsessi tehinguid.
Neist kaks asuvad Tallinnas riigikogu hoones ja neid on kasutatud Autorollo majandusasjade ajamiseks koguni 12 korral. Hageja väitel näitavad tõendid, et 2010. aasta kevadel, ajal, mil riigikogu toonase aseesimehe Keit Pentuse isa Väino Pentus oli haiglas, tehti parlamendist öisel ajal Autorollo nimel ülekandeid.
Samalt IP-aadressilt hallatakse nüüdse keskkonnaministri Keit Pentus-Rosimannuse ja tema abikaasa Rain Rosimannuse Wikipedia kontosid. Hageja arvates on see tõestus, et mõlemad nimetatud olid 2010. aastal Autorollo juhtumiga seotud.
Ent see polnud kõik. Hageja väitel on Autorollo varatuks tegemises osalenud OÜ Renaldo Invest juht Argo Hollo neile tunnistanud, et oli toimunus vaid variesindaja, kellele jagasid käske vandeadvokaat Siim Roode ja MAQS advokaadibüroo.
Sisult on see tõsine süüdistus. Ent paljalt pankrotitoimkonna väitest jääb kohtus väheks. Nii esitati taotlus kutsuda Hollo istungile tunnistama.
Kes ja kuidas sai kasu?
Hageja taotlusel peaks kohtusse kutsutama ka Autorollo endine raamatupidaja, kes kinnitavat, et ettevõttest välja antud sularahalaenud olid fiktiivsed. St et laenulepingud summas 3,4 miljonit krooni kanti ettevõtte raamatupidamisse tagantjärele alles 2010. aasta augustis.
Hageja koostatud põhjalik ülevaade Autorollo varadest tühjaks kantimisest kõlab loogiliselt. Ometi on lool juriidilisi nüansse. Näiteks tekib küsimus, kuidas nõuda kohtusse kaevatutelt välja tekitatud majanduslik kahju. Mis olid täiendavad kohustused, mida pankrotiprotsessi ajal Autorollo nimele võeti?
Kuidas näiteks sai kasu Rosimannus? Seda küsis eile hagejalt ka kohtunik Anu Uritam ning sai segasevõitu vastuse: osa Autorollo raha kanti Rosimannuse tuttavatele ja viimane pidi teadma, mis toimus. Nõus. Ent sellise tõdemuse pealt ei saa inimesi süüdi mõista.
Pankrotitoimkond on näinud suurt vaeva asjaosaliste Autorollo juhtimisega seostamisega. Näiteks saatnud Rosimannus Autorollo juhatuse ühele liikmele Janos Sillamaale e-kirja, kus teatas, et andku too märku, kui kastid koos, ja neile tullakse järele.
Sõiduk sõbrahinnaga
Jutt on ajast, kui ettevõttest viidi minema arvuti ja autode asukoha määramise süsteem. Sillamaa olevat pankrotitoimkonnale tunnistanud, et 2010. aasta juunis olevat Rosimannus pakkunud talle saamata jäänud palga katteks Autorollole kuulunud sõiduautot Ford Tourneo.
Sama Ford olevat lõpuks müüdud 5000 krooni eest Pentus[-Rosimannus]e venna lähedasele sõbrale. Auto tegelik turuväärtus oli praegu kehtivas rahas umbes 5000 eurot.
Rosimannuse seotust Autorollo juhtimisotsustega tõendavat ka tema SMS ettevõtte kolmandale juhatuse liikmele Tiit Pohlale. Väino Pentus oli siis haiglas ja Pohl üritas kontakti saada tema abikaasaga Siiriga.
Rosimannuse telefonist saadetud sõnumis kästi lõpetada Siiri pommitamine ja juhul, kui Pohl peaks haiglas viibivat Väinot tülitama, võtvat ta politseilt Väinole lähenemiskeelu. Ning ettevõtte raha liigutamine olevat samuti keelatud.
See otsekohese jutuga SMS on tõendina kohtutoimikus. Rosimannuse kaitsja selle olemasolu ei eita, vaid põhjendab seda oma kliendi teadmisega, et raskes seisus Väino Pentusest tuleb tülitajad eemal hoida.
Veel väidab pankrotitoimkond, et 2010. aasta veebruaris osales Rosimannus isiklikult Pohla ja Väino Pentuse kohtumisel, kus Rosimannus näitas Exceli tabelit, kus kirjas majandusraskustes Autorollo päästmise plaan.
Kokkuvõttes – kaudseid tõendeid on. Näiteks olevat Autorollo varaga tehtud tehingutest saadud 200 000 krooni kantud Kaimo Räppo eraarvele. Viimane on Roode vandeadvokaadist kolleeg MAQS advokaadibüroos.
Autorollo varaga tehtud tehingutest saadud raha jäljed kaovad Lätti. Esialgu on see kõik.
Ent suures osas on Pentuste leerile tehtavad etteheited vaid pankrotitoimkonna versioon toimunust. Seetõttu küsis ka kohtunik Uritam hagejalt, kas poleks mõistlik oma versioone konkreetsemalt seostada.
«Primaarne on varidirektorite kasutamine,» teatas Luik. Paraku puudub Eestis selliste juhtumite osas kohtupraktika.
Mida Roode konsulteeris?
Seda, et pankrotitoimkonna hagi on sisult vandenõuteooria, väitis ka Pentus-Rosimannust kaitsev vandeadvokaat Toomas Vaher, hiljutine advokatuuri esimees. «See teooria on kokku pandud kaudsetest vihjetest või meilide sisust,» ütles ta.
Vaheri kaitsetaktika on lihtne – IP-aadressi seostamine ei näita inimest, kes konkreetse arvuti taga istuda võis. «Näiteks ühele nimetatud arvutile on ligipääs tervel Keit Pentus-Rosimannuse perel,» ütles vandeadvokaat.
Jutt on Viimsis Väino Pentuse eramus asuvast arvutist, mille internetilepingu sõlmis keskkonnaminister.
Kohtusse kaevatutest on kõige kehvem positsioon vandeadvokaat Roodel. Viimase kaitseargument on, et Autorollo juhtumis esitas ta Väino Pentusele vaid õigusabi.
Ent kõik Roode tehingud ei mahu mõiste konsultatsioon alla. Sellisele seisukohale asus ka kohus, kui teatas, et mees peab oma toiminguid tulevasel istungil hästi selgitama.
«Kas osaühingus osaluse omandamine oli samuti konsultatsioon?» küsis kohtunik Roode esindajalt. Vastus oli ebalev: ei ole teada, et nii oleks.
Olukorras, kus Roode poolt Autorollo teemal välja saadetud arvukatest e-kirjadest leiab palju ettevõtte juhtimissuuniseid ja vähe õiguslikke nõuandeid, läheb MAQS advokaadibüroo juhil asjade sisulise selgitamisega keeruliseks.