Sisukord
Arvamus
Postimees
14.08.2020
Pettuse ohver: nad olid väga hästi ette valmistunud (1) Eesti Lehar Küti edasilükatud otsus sündis raskelt (3) Eesti lühiuudised Valgevenes vahistati Eesti kodanik Kurikamehest mõrvar sooritas vanglas enesetapu Pärnus hakkab robot lammutama eluohtlikku 70meetrist korstent Majandus Riigi Kinnisvara AS: riik saab ehitajatelt juba 10 protsenti allahindlust! (1) Nordeconi juht: me ei pääse siit kriisist lihtsalt! (1) Majanduse lühiuudised Välismaa AJA PEEGEL ⟩ Maski kandmise käsk pani sajandi eest relva haarama Näo katmise nõue põrkub inimeste vabaduseihaga (6) Välismaa lühiuudised Arvamus Juhtkiri: raha jagamisel sotid selgeks (1) Kommentaar ⟩ Marica Lillemets: postiljoni oodates (5) Tõnu Talvi: Eesti looduskaitse 110 (1) Toomas Alatalu: suurest poliitikast (10) Kai Klandorf: milline on õige vabaühendus? Andrus Karnau: vanameeste mäss (28) Kultuur Mingo Rajandi: uus plaat küsib ja otsib vastuseid Suve auk. Halli värvi saladus K-drama – purjutamise saatel kulgev tee õnneni Sport Eesti jalgpalli meistritiitel annab konkurentide ees meeletu edu Kuidas sportlased saavad sportida? Tartu Eesti hiphopifestivali korraldajad kraadivad peolisi (3) Rannar Raba: autoosaduse puiesteelt Emajõe äärde Eestis seninägemata teetöö edeneb silmanähtavalt Koolijuhid ootavad ministeeriumi korraldusi Tartu lühiuudised Karlova elanikke häirivad kihutavad pedaalinahaalid (1) Endine pokkerimängija jäi süüdi küberkuritegudes Miks sa siin oled? Töötan, vastab ehitusinsener Gerttu Kupp objektil küsijale Meelelahutus Koomiks Sudoku

Julian Tupay: andmekaitsest läbi Saksa prisma

4 min lugemist
Julian Tupay. FOTO: SCANPIX

Euroopa kohtuasutused peaksid andma inimestele võimaluse nõuda ametlikult hüvitust selle eest, et USA ettevõtted on nende andmeid ebaseaduslikult luureasutusele edasi andnud, kirjutab Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse nooremteadur Julian Tupay.

Tellijale Tellijale

Kui ma pisut üle viie aasta tagasi Eestisse saabusin, sain esimese ja mällu sööbinud kultuurišoki Kristiine keskuse juures oleval suurel ristmikul. Panin seal tähele suurt plakatit, kus mingi firma logo all oli hulk inimeste pilte ja nimesid. Siirast uudishimust küsisin abikaasa käest, millega on tegu, lootes kuulda, et need on ettevõtte kuu parimad töötajad või midagi sellist. Kui naine ütles, et need on võlgnikud, kelle nime ja pildi on inkassofirma avalikuks häbistamiseks üles pannud, vajus mul suu sõna otseses mõttes ammuli.

Selline asi tundus mulle otsekui keskaegse häbipostina ja ma ei suutnud kuidagi mõista, miks eestlased peaksid midagi sellist heaks kiitma. Peagi sain teada, et vastuoksa minu – nähtavasti ainulaadselt saksalikele – tunnetele on Eesti ühiskonnas avalikkuse ja edumeelsuse nimel selgelt soositud hulk asju, mille peale iga sakslane haaraks hetkegi mõtlemata telefoni, et oma advokaadile helistada. Näiteid on tohutult, alates sellistest pisiasjadest nagu soo ja sünniaja sisaldumine isikukoodis kuni palju olulisemateni, näiteks karistusregistri ja erakondadesse kuulumise avalikkus.

13.08.2020 14.08.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto