Sisukord
Eesti
Postimees
26.05.2020
Maasikakasvatajad paljastavad tööjõu leidmise tegeliku takistuse (43) Eesti Koroonaäpp võib valmida jaanipäevaks Eesti laeva meeskonnal avastati koroonaviirus Eesti lühiuudised Vabaerakond ja Elurikkuse Erakond panevad valimisteks seljad kokku (1) Saatuslikud tunnid, mis nõudsid Leito elu (1) Fotojahi saak: kohevast karust uhkes kuues lutikateni Majandus Põhimõtteline vaidlus võib kaasa tuua ajaloolise pöörde (2) Majanduse lühiuudised Eesti lennunduses algas koondamine (1) Välismaa Kohalik vaade ⟩ Kriis kütab pingeid Hispaania ühiskonnas ja poliitikas KOMMENTAAR. «Detailide pärast muretseme homme»-kõnelused kulgevad vanal kursil Ühendriigid hoiatasid Hiinat sanktsioonidega Moskvas suri «Hitleri alligaator» Karantiiniaja kitsikus muudab näljased linnarotid agressiivseks (2) Välismaa lühiuudised Arvamus Juhtkiri: üks hoop, kaks kärbest Martin Kutti: piirangud lihtrahvale (4) Edward Lucas: Praha asub Viinist läänes Akadeemikud: sammud elamist vääriva tuleviku poole Urmo Saareoja: autoüritused tulid vahepeatusena Tõlkes leitud Eesti: kas Eestis leiab tee inglise keeles? Kultuur Arvustus ⟩ Vabadus on orjus (33) Arvustus ⟩ Armastus ülemate vastu (3) Sport Tõnistet häirib asjaolu, et Sõõrumaa keskendub rahale (3) Euroliiga hooaeg on ametlikult läbi Tervis Koroonakriis survestab äreva ootusega Tervise lühiuudised Tallinn Naissaarele ja Aegnale hakkab sõitma uus laev Tartu Koroonauuringu kolmas nädal annab hinnangu vabamaks muutunud oludele Jalakäijate ohutuse peale tuleks rohkem mõelda Aksel Part: Tartu uus suund Kohus mõistis väidetava rünnaku ohvri valeütluste andmises süüdi (7) Bussiinfosüsteemi tablood olid terve eriolukorra aja remondis Tartu lühiuudised Maasikakasvatajate mure hakkab kajastuma eestimaise marja hinnas (40) Kevadilm meelitas inimesed peenrasse (1) Näitus, mis tekitab hajusaid ja ebamääraseid meeleolusid Kultuuri lühiuudised Meelelahutus Koomiks Sudoku

20 kooli hakkavad kiusamisele vastu

4 min lugemist
Projekti Kiusamise Vastu eestvedaja, ettevõtja Rasmus Raski sõnul võtavad osalevad koolid kiusamisega seotud probleeme väga tõsiselt ja on valmis andma oma panuse. FOTO: Peeter Langovits

Eestis rakenduv koolikiusamise-vastane projekt tugineb edukale Soome eeskujule.
 

Tellijale Tellijale

Eeloleval õppeaastal algab kahekümnes Eesti õppeasutuses koolikiusamisevastane pilootprojekt Kiusamise Vastu (KiVa). Soomes riiklikult rahastatud ülieduka ettevõtmise õnnestumisesse usuvad projekti eestvedajad ka Eestis. Neist üks, Rasmus Rask, jagas Postimehega oma mõtteid.

Olete valinud välja 20 kooli. Miks just need koolid?

Sarnaselt Soome programmiga, võtsime aluseks põhimõtte, et pilootfaasis valitakse osalevad koolid välja juhuvalimi põhjal: et oleks suured ja väikesed koolid, maa- ja linnakoolid. KiVa hindamise eesmärgil on samuti projekti kaasatud 20 kontrollrühma kooli.

Mismoodi kogu pilootprojekt välja näeb?

Kõige lihtsamalt kirjeldatuna on KiVa puhul tegemist ainetunniga. Klassiõpetajad 1.–6. klassini saavad materjalid ja iga kuu alates oktoobrist maini toimuvad klassidele kaks korda 45-minutilised ainetunnid, mille raames käsitletakse erinevaid, konkreetselt ka kiusamisega seotud, sotsiaalpädevusi.

Eesmärgiks on, et lastel tekiks suurem teadlikkus, kuidas nemad klassis kui grupis käituvad, mis on selle käitumise mõju teistele ja kuidas nad näevad teiste käitumist.

Kiusamise ennetamisel on suur osatähtsus pealtvaatajate rolli teadvustamisel. Selles mõttes saab kiusamist võrrelda teatrietendusega: kui publikut ei ole saalis, jääb etendus ära. Kui ei ole pealtvaatajaid, väheneb kiusajal oluliselt motivatsioon kiusata.

Soomes on projekt olnud väga edukas. Missugused on ootused Eestis?

Soome kogemus näitab seda, et neid juhtumeid (kiusamisjuhtumeid projektis osalevates koolides – toim) ei pruugi tulla palju, näiteks aasta jooksul viis-kuus, aga et need juhtumid peavad saama sellise lahenduse, et ka mitme kuu pärast tunneks kiusatav, et asi on paremaks läinud ja kiusamine pole kordunud.

Täielikult lakkas kiusamine Soomes pilootprogrammis 78 protsendil juhtudel, osaliselt 98 protsendil. See on see, mis meid ka innustab, et projektil on reaalne mõju olnud.

Meie ei piloteeri enam selle meetme kehtivust, vaid seda, kas see Eesti tingimustes toimib. Küsimus on selles, kas meie õpetajad on selleks valmis: kas meelestatus, keskkond, kuhu me selle «seemne» istutame, on valmis seda vastu võtma. Täna võime kinnitada, et pilootprojektis osaleval 20 koolil on väga tugev valmisolek.

Missugused on kulutused programmi läbiviimiseks?

Materjalid ja koolitused on üks osa kulutustest, teine osa on uuringu läbiviimine. Me võime igasugu meetmeid rakendada ja tunnetuslikult võivad ju õpetajad tunda, et asi on paremaks läinud, aga vaja on uurida ka seda, kuidas õpilased ise hindavad, kui turvaline on nende koolikeskkond.

Oleme kokku leppinud, et kogu pilootprojekti kulu on üks euro õpilase kohta. Ehk kui koolis on 1.–6. klassini 500 õpilast, maksab pilootprojekt 500 eurot. Tegelikult on maksumus suurem, aga meie sihtasutus on leidnud rahastustallikaid.

Tänaseks on kõige suurem toetus Evelin Võigemasti «Sinu nägu kõlab tuttavalt» saate võidusumma 10 000 eurot. Peale selle oleme saanud 1980 eurot Hasartmängu Nõukogult, siis oleme saanud umbes 1000 euro suuruses eraisikute toetusi.

Projektis osalevad koolid

•    Kärstna kool

25.05.2020 26.05.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto