Juhtkiri: kui riigiasutus «ei oska öelda», kes kaitseb tarbijat ja turgu?

Foto: Urmas Nemvalts

Andke nõu, kuidas peaks ajaleht oma lugejaid niisuguses olukorras aitama. Inimesed kurdavad, et EMT levi on järsult halvemaks läinud.

EMT väidab, et nende leviga on kõik korras ja kui miski üldse on kehvas kõnekvaliteedis süüdi, siis on need moodsad suure ekraani, ent väikese antenniga nutitelefonid (needsamad, mida mobiilioperaatorid ise reklaamivad ja müüvad). Tänases leheloos kirjeldab EMT konkurent kujunenud olukorda ning põhjusi oma vaatenurgast.

Meie ajakirjanikud pöördusid tehnilise järelevalve ameti poole, mis on esiteks suure raha eest välja andnud sagedusload ja teiseks peaks – vähemalt nime järgi otsustades – suutma (mobiilside) tehnilisi asjaolusid hinnata ja mõõta.

Eeldasime, et sealt saame erapooletu ja asjatundliku hinnangu. Selgus, et ametil on «keeruline seda teemat kommenteerida» ja «pole täpset ülevaadet»… Tõsi küll, need on nopped vastusest spetsiifilistele küsimustele selle kohta, kas ja kuidas mõjutab levi see, et EMT kasutas 4G-võrgu rajamisel osaliselt juba olemas olnud 3G-võrgu seadmeid, nagu EMT ­eile ise tunnistas.

Meenutagem, et vaid päev varem kiitis tehnilise järelevalve amet kaasa jutule, et Postimehe väited vanemat tüüpi võrkude ressursi kasutamisest uue rajamisel on spekulatiivsed. Eelnev pole tähenärimine, vaid visandlik seletus mõningatest asjaoludest, mis paneb meid kahtlema selles, kas nime poolest järelevalvajaks kutsutud amet ikka täidab oma ülesandeid sisuliselt.