Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Reform jätab alles kuni 60 omavalitsust

Illustratsioon: Pm

Riigikogu erakondade esindajad ei ole kavandatavate muudatuste osas kuigi optimistlikult meelestatud ning pooldaksid pigem individuaalsemat lähenemist.
 

Tellijale Tellijale

Tõmbekeskuste-põhise omavalitsusreformi kava jätaks Eestisse 2017. aastaks alles kuni 60 omavalitsust ehk praegusest ligi neli korda vähem. 14 maakonda pakkusid 15. augustil kukkunud tähtajaks Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluvale regionaalminister Siim Kiislerile välja 52 tõmbekeskust, ainsana pole nimekirja veel esitanud Harjumaa.

52 tõmbekeskust
Hiiumaa nimetas tõmbekeskuseks Kärdla, Saaremaa Kuressaare, Ida-Virumaa Kiviõli, Kohtla-Järve, Jõhvi, Sillamäe, Narva, Narva-Jõesuu, Iisaku ja Avinurme, Jõgevamaa Jõgeva, Põltsamaa ja Mustvee, Järvamaa Paide, Türi, Aravete, Järva-Jaani ja Koeru, Läänemaa Haapsalu ja Lihula, Lääne-Virumaa Rakvere, Kunda, Haljala, Kadrina, Viru-Jaagupi, Tapa ja Väike-Maarja ning Põlvamaa Põlva ja Räpina.
Pärnumaalt esitati tõmbekeskuseks Pärnu, Tõstamaa, Pärnu-Jaagupi, Vändra, Kilingi-Nõmme ja Häädemeeste, Raplamaalt Kohila, Rapla, Märjamaa ja Järvakandi, Tartumaalt Tartu, Elva ning Alatskivi või Kallaste, Valgamaalt Otepää, Tõrva ja Valga, Viljandimaalt Viljandi, Suure-Jaani ja Karksi-Nuia ning Võrumaalt Antsla, Võru, Rõuge ja Vastseliina.

Harju maakonnas on pooleli põhjalik tõmbekeskuste uuring ning Harjumaa esitab oma tõmbekeskuste nimekirja hiljemalt detsembris. Kiisleri sõnul saab pärast Harjumaa ettepanekute lisandumist tõmbekeskuste nimekirjas olema umbes 60 omavalitsust.

Järvamaal on Järva-Jaani teinud ühinemisettepaneku oma naaberomavalitsustele ning kui naabrid ettepaneku vastu võtavad, võib tõmbekeskuste nimekirja lisanduda ka Järva-Jaani.

Tartumaal on konkureerivad variandid Kallaste või Alatskivi, sest maavanema hinnangul on vajalik ühe tõmbekeskuse nimetamine Kirde-Tartumaal. Praegu on lahtine, kas see on Kallaste või Alatskivi. Tõmbekeskuste ümber koondumine võib muuta ka maakondade piire, näiteks on ka Lääne-Virumaa tõmbekeskuste ettepanekutes mainitud Avinurme alevikku, mis asub Ida-Virumaal.

Kokkuleppele ei jõutud
Järvamaal ja Võrumaal ei esitanud omavalitsusliit maavanemale üldse oma seisukohta ning esitatud tõmbekeskused on maavanema visioon.

Kiisleri sõnul ei esitanud Järvamaa ja Võrumaa omavalitsusliidud oma arvamust tõmbekeskuste kohta, sest omavalitsused ei saavutanud konsensust. Siseministeeriumis omavalitsusreformi projektijuhina töötav Sulev Valner märkis, et omavalitsusliite võib võrrelda Euroopa Liiduga. «Sarnaselt Euroopa Liiduga sünnib ka omavalitsusliitudes kokkulepe siis, kui kõik on selle poolt,» lausus Valner.

Kiisler märkis, et tõmbekeskuste-põhise omavalitsusreformi puhul on saanud kaasa rääkida omavalitsuste praegused volikogude koosseisud ja ka oktoobris valitavad volikogud.

Parteid on kahtlevad
Riigikogu erakondade esindajad ei näidanud Postimehele antud kommentaarides tõmbekeskustel põhineva reformi suhtes välja väga suurt optimismi.

Riigikogu reformierakondlasest liikme Kalle Jentsi sõnul on tõmbekeskustel kindlasti oma positiivseid jooni, aga laiemas mõttes tuleb erinevaid piirkondi vaadata individuaalselt ning arvestada ka rahva soovide ja harjumustega.

Jents leiab, et tõmbekeskustel on nii positiivseid kui ka negatiivseid jooni ning kindlasti on ühe väikese valla eelis see, et võim on käe-jala juures. Ta kordas Reformierakonna seisukohta, et jõuga ei tohi omavalitsusi liitma hakata.

Keskerakonna juhatuse liikme ja riigikogu aseesimehe Jüri Ratase sõnul on sisuline küsimus haldusreformi puhul see, missuguseid teenuseid suudab üks omavalitsus inimestele pakkuda. «Kas see on läbi tõmbekeskuste või mitte, on rohkem vormiline küsimus,» ütles ta.

Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikme Kalvi Kõva meelest on tõmbekeskustel põhinev haldusreform vägagi küsitav ning tõenäoliselt tuleks selle läbiviimise korral paari aasta pärast taas muudatustega tegeleda.

Kõva sõnul pooldab SDE rohkem kahetasandilist omavalitsust, mis jagab suuremad ülesanded maakonnapõhiselt ning valdadele peaksid minema ülesanded, mis puudutavad näiteks sotsiaalhoolekannet ja alusharidust.

Järva-Jaani vallavanem: tunneme ohtu, et jääme tõmbekeskuste mängust kõrvale

Järva-Jaani vallavanem Arto Saar esitas Järvamaa omavalitsuste liidust sõltumatult maavanemale argumendid, miks peaks Järva-Jaani alev olema tõmbekeskus.

29.11.2021 30.11.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto