Sisukord
Arvamus
Postimees
14.12.2019
Skandaalide nappus tuleb kahjuks EKRE-le ja sotsidele (36) Eesti Medõde nuhkis sõbranna mahitusel võõra inimese terviseinfo järele (15) 88-aastane Arved: üksinda käies tundub tee pikk Kelm pani inimeste suguiha enda kasuks tööle (13) Sisekaitse reserv läheb varem arvatust kulukamaks (23) Holm: tähtis on ravimite kättesaadavus, mitte apteekide arv (10) Jaaganti poliitikaradar. Rohud peale (2) Tallinn saab lähiaastatel ridamisi uusi monumente (5) Tanel Kiik: konkurents ravimiturul peab olema aus (3) Järgmine valimispäev tuleb koos reklaamidega (10) Viis elu nõudnud põleng algas külmiku juurest (11) Viimase minuti kulutused leiti valitsuse varudest (2) Mustakivi silla tulistaja protsess algab otsast peale (1) Apteegiuputus linnades: tõotatud kaost uste sulgemisel ei paista (1) Eesti hakkab end PISA tulemusega turundama (6) Talunikud tulevad traktoritega pealinna raha nõudma (5) Unikaalne trammimonument saab kaitse alla (8) Majandus Kašmiirkuues hundi luksusimpeerium Tallinna Sadam tahab Läti transiidisegadusest võita (2) Tarbijal säilib võimalus tankida biolisandivaba kütust (10) SEB nuias pensioneid soodsama laenu vastu (1) Suur ülevaade ⟩ Madalapalgaliste arv kahaneb hulgakaupa Ärinaine Tiiu Järviste sai karmi kahtlustuse Rahapesu ekspert: SEB loodab pääseda Tesla särtsuautod murdsid riigitoetuse saajate hulka Graafik ⟩ Coop pank tegi kahekümne aasta kehvima stardi (1) Laenutingimused pensionifondiga sidunud SEB sai trahvi (1) USA sanktsioonid paiskasid Läti sadamad kaosesse (2) Välismaa Johnsoni risk tõi valimistel võimsa võidu (15) Ratas ei süüdista pidurit tõmmanud Poolat (14) Tokyo suur moeteater Uue põlvkonna Raudne Leedi Postimees Brüsselis: rohelepe eeldab Ida-Euroopalt usaldust lääne vastu Britid otsustasid riigi Brexiti-kursi Venemaa ja Saksamaa tüli mõrva pärast kogub tuure Postimees Brüsselis: Von der Leyen lasi oma lipulaeva vette europarlamendis (3) Iisraeli ootavad ilmselt kolmandad valimised aasta jooksul German Marshall Fundi teadur: NATO ei pruugi kesta igavesti (18) Time valis aasta inimeseks Greta Thunbergi Arvamus Sportlane, kel on küsimusi Võidukas Boris Mõjuga oligarhi langemine (2) Uue ajastu peaminister (2) Juhtkiri: britid on lõpuks otsustanud (10) Karl-Eduard Salumäe: vallavolikogulane, anna endale aru! (2) Mart Raudsaar: kepp ja porgand (2) Peeter Koppel: võlapidu tüürib loogilise lõppmängu poole (54) Juhtkiri: roheline kurss, aga lääne rahaga (8) VÄITLUS ⟩ Yana Toom vs Marina Kaljurand (12) Herman Kelomees: Lüganuse vürstiriik (25) Meie Eesti Andres Põllu: Paides hõrenevad linnapuude read Madis Vasser: õiglane üleminek – kuhu ja kellele? Aleksei Lotman: kliimapoliitika ja õhusaaste (10) Kadri Tammepuu: appi, mu ravim on kadunud! Apteekrid kõõluvad tarneaukude serval Aimar Altosaar: vaesus ajab ära, hoolimatus ei lase tagasi tulla (2) Kätlin Kõverik: Eestisse naasjad vajavad nõu ja vahendamist (1) Erkki Koort: сколько лет, сколько SIMM* (3) Enne tähtaega vabastamine: poolt ja vastu (2) Kriitikud: statistikaamet tegutseb vahendeid valimata (4) Diana Beltadze: Eesti on valmis registripõhiseks rahvaloenduseks Kultuur Tänavuse aasta lugemiselamused Raamist väljas. 120 000 dollarit maksnud banaan hullutab kunstiavalikkust (1) Miks ja kuidas soovib Jüri Nael näitlejatel maskid eest ära võtta? Halastamatu sotsrealism neokapitalistlikus põrgus (1) Räpparist võrsub poeet «Räpi tegelik essents ja eripära peitub tema ajakajalisuses» Vihanemees.com: aga kust tuleb viha? Kuldgloobuse nominent: aasta parim abielulahutus «Õiglus»: selgeltnägija sünnitas kultusfilm «Jeesus juhatab sind kiirteele»: Eesti-Etioopia sci-fi-deliirium «Eesti laul»: tihe, ent ilmetu ja igav (10) Sport NBA võlu ja valu: kaitsemänguta tugevaim korvpalliliiga Taavi Libe kolumn: aasta sportlase sõna kaalugu sama palju kui tulemus (3) Eesti juurtega jalgpalluri pöörane tee Soome koondisse Toyota täiendas veelgi ridu, Citroen ja Škoda ikkagi päriselt ei lahku Martin Paasoja: vaimselt on raske pingil istuda Hullumeelne õhtu Meistrite liigas, iga värav võis olukorda muuta Kaks Klavanit ja MM. Saalihokis, mitte jalgpallis Venemaal võeti võistluskeeld vastu suurema hüsteeriata Võrkpalliliidu president asub kandidaatidega palgakõnelustesse Jooksuriigi mustal taustal saavutatud edu (2) Venemaa hokiäss: kas me riigi nimeta mängides üldse vajame neid MMe… (2) Põlva Serviti peatreener karikavõidust: saime võidu, mida keegi ei oleks osanud pakkuda Mis saab Venemaa spordist? (4) Kaotatud medal röövis une, aga lisas eneseusku Žalgiris sipleb mudas, aga Jasikevičius sälitab optimismi Uue Kalevipoja otsingud jätkuvad Karel Voolaidi juhtimisel (2) Tervis Uued eestlaste loodud rakendused abistavad võitluses vähiga Dermatoloog õpetab, kuidas hoiduda talvel nahakahjustusest Geenide muutmine võib haigustest päästa (1) Südameoperatsiooni vajava Dilara ema: ta on nagu liikuv pomm (7) Budistlik munk õpetab enda sisse vaatama ja pettumusi jätma Väljakutse: kas maratoni on võimalik joosta taimsel kütusel? (2) Luupus vangistas noore eestlanna iseenda kehasse Tänavu ähvardab salakaval seagripp (1) Isoleerimine tööelust vallandas eestlannal skisofreenia Kardioloogia kolib äppi ja pilve Pereterapeut õpetab suhtes ohjad enda kätte haarama (6) Kas enamik apteeke on tõesti sulgemisohus? Tervisereporterid otsivad uut kirge treeningust Verevähk andis endast aastaid vaikselt märku «Vanemad aimasid kuulmiskaotust juba siis, kui mind haiglast välja lasti.» Katse: kas näo eest hoolitsedes saab ühtlasi päästa planeeti? (1) Kliima Pelletite põletamine kõrvetab näpud (9) REPORTAAŽ: Kliimakonverentsil seisab kesksel kohal kuum õhk (3) Uppuva Veneetsia teadlastel on vaidlemisest kõrini - kliima muutub ja me peame reageerima (10) Uuring: kliimamuutuste tervisemõjud annavad endast juba praegu märku (5) Puust ja punaseks: kuidas igaüks kliimamuutustele vastu astuda saab (2) REPORTAAŽ: Protestijad ja tegutsejad – koolinoored tajuvad kliimavastutust teravalt (2) Inimese ajastu tähendab vastutust Kliima kõrval on meil käsil veel kolm kriisi (6) Kliimamuutuste mõju meredele ja polaaraladele enam ära ei hoia Kliimaneutraalsus – häving või edu? Mis on pildilt puudu? (3) Kliimastreigid pühkisid üle kogu maakera (6) Kliimamuutused nõuavad toimivaid leevendamise ja kohanemise lahendusi Merendus Omaani politsei suurtellimus lööb Saaremaa laevafirma äri õide (6) Eesti rikkaim vald tahab sadamatest loobuda Uus projekt «Kopter» lubab rohkem lendavat kiirabi Eesti perefirma betooni nõutakse Fääri saartest Jaapanini Paadi ajas kummuli ports halba õnne Lõbusõitjad eelistavad paati ostmise asemel rentida Saaremaal vette lastud patrullkaater asub tööle Vahemerel Pärnu jahisadama ruumikitsikust leevendaks lahtikäiv sild (1) USA ja ELi kaubandussõda moonutab luksuspaatide hindu Avamere kala takerdub keskkonnanõuetesse Eestlased magasid elektripaatide turu võidujooksu stardi maha Est-Agari vetikatööstus on ainulaadne kogu maailmas Paljassaare City arendus venib Tallinn Tallinn saab lähiaastatel ridamisi uusi monumente (5) Jäätmete käitlejal olgu edaspidi tagatis (3) Muuseumilaeva hulljulge kapten Kalamaja sai bussiliini asemel kasutu peatuse (3) Muinsuskaitse päästab maailma suurimat gobelääni (1) Keskturgu ootab roosiline tulevik (4) Tallinna alkopiirangud: lastega tegelejad poolt, ettevõtjad vastu (5) Tallinn soovib üleriigilist viinamüügikärbet (4) Ulmeline ehitis kerkib tulevikutehnoloogia abil (1) Tallinn plaanib teed läbi Pirita roheala (5) Liinibuss sõitis Harjumaal otsa tee ääres seisnud veoautole, 26 inimest sai vigastada (14) Tarbija Ära mine metsa mütsiga lööma Mille järgi elektripaketti valida? (3) Kui ruttu jõuab valmistoit äärelinna? (1) Taxify tankla tiris hinnad alla ka mujal Septembri ostukorv: Prisma võitis kümne sendiga HINNAVÕRDLUS Millisest poest saab kõige soodsamalt koolitarbeid? Hooliv omanik kiibistab kassi Varjatud puuduste leidmine nõuab spetsialisti silma Enamik rendib liiga väikese peotelgi Laevaga saab nii Visbysse kui ka Piirissaarde Prügi sortimata jätmine võib minna kulukaks (8) Teadus Eestlanna kosmiline tähelend Ajalooline maandumine või häving - India plaanib nädalavahetusel riskantset Kuu-maandumist Vana DNA näitas, millal Uurali geenid Eestisse jõudsid (15) Teadlased lõid GMO-kanad, kes munevad vähiravimeid (7) Kuu tagakülge uurivatel hiinlastel on ambitsioonikad plaanid Lubamatu teadus: geenmuundatud beebide looja kaitses eksperimenti Võltsingud, eetikaprobleemid ja salatsemine - segadus GMO-beebide ümber suureneb Läbimurre: Šveitsi täpsus pani jalust halvatud kõndima (1) Uuring: neandertallased pärandasid meile viiruse eest kaitsvad geenid Eesti teadlane: tänavused keemia-nobelistid on juba praegu maailma paremaks muutnud Mammutuuring näitas, kuidas tundra soojemas kliimas «kasvama» hakkab (1) Kodu Lihtne juhis: Eesti aiapidaja õpetab, kuidas rajada ilus püsilillepeenar Praktiline terrass toob aia tuppa Vabakujuline hekk kääre ei nõua Naabrivalve on jõudnud enam kui 500 paika Eestis Lihtne juhis: kui teada paari tõde, saab terrassi ehitamisega hakkama igaüks Kogukonnaaed toob naabrid ühisele peenrale Eesti naine tõestab, et ideaalne kodu võib olla väga pisike (3) Päikeseelektrit toodab juba paar tuhat kodu (1) Eestlane kipub aiatöödega kasu asemel kahju tegema Noor linnapere astus julge sammu ning kolis maale elama (1) Kaasaegne kasvuhoone teeb taimekasvatuse töö omaniku eest ära Reis Suure punase saare Madagaskari ühelt rannikult teisele Videolugu Veneetsiast: vihased kohalikud ja hullavad turistid Üheksa rohelist tähelepanekut Ljubljanast «Jutustan sulle Magadanist...» Kultuuride peidetud erinevused Vajad ideid alkoholivabaks puhkuseks? Mine Sharjah’sse! Berliin mäletab müüri ja pisaraid Kaalusekeldused mägiriigis: kas eksib vedrukaal või digikaal? Kui unistad nutivabadest lastest, sõida Tarifale Itaalia turistilõksud ja palju paremad paigad, kuhu välismaalasi ei veeta Seal, kus elavad tšuktšid ja jääkarud AK Jaak Prozes: soome-ugri rahvaste vandenõu(d) EKI keelekool: beebid patta ja pannile Lauri Vahtre: tuld koolidele, tuld muuseumidele – vabadus koidab (14) Tallinn 800 – kivist külalised väikses puidust Tallinnas Pool sajandit väldanud sööst muusikaliste ideaalide poole Blondi popamatsooni lahkumine Ronkinimeste autor: ma ei ole ju ornitoloog Mine võta kinni seda vene värki... Mateeria mandumise vaimsed eeltingimused Mesikäpp. Mimmu Blogi Mesikäpp. Kuidas lastele päkapikkudest rääkida? Arter Imede aeg pimedas Eestis: kus asuvad kõige põnevamad valguskaunistused? Mihkel Raud: vanemate lahkuminek on üks hirmsamaid asju, mis lastega juhtuda võib Kes on õige monumendimees? (1) Automaailma tippmudelite klaasid valmivad Elvas Kuidas Raadi lennurajalt saadud hoog lennutas maailma tippu Türkmenistanis õnne otsimas: võib-olla peitub see tohututes korterites? Pühad pokaalis: Riesling, porter, mull Tokyo suur moeteater Suhtedraamadega tšellist Silvia Ilves: tahan olla naine ja hull! (2) Uue põlvkonna Raudne Leedi Silvia Ilves Arteris: mul on kalduvus kõike liiga kirglikult võtta Maa Elu Miks on Kesk-Eesti põldudel kimalasi poole vähem kui Lõuna-Eestis? Jõulukaunistuste moes troonib isetehtu ja taaskasutus Kuusega on isegi pohmelust ravitud Ilmajutt: kuidas ennustada ilma Välismess nõuab ettevõtjalt tugevat eeltööd, juba üks kontakt on kordaminek Firma jõulupakkidesse läheb üha enam eestimaist Päikesepaneelid saavutasid kiiresti populaarsuse (1) Talvel ei tasu üraskist kahjustatud metsa torkida Üks OTTi eesmärk on inimeste toitumisteadlikkuse tõstmine Nädala mõte: ise tehtud jõulud Nädala mõte: tule maale elama, võid võita 500 eurot! Tartu Album annab ülevaate ülikooli kunstivarade koorekihist Joel ja Kristjan Luhamets: inimestele peab pigem õpetama seda, mida mitte uskuda Ihaste põleng ajendas tuleohutuskampaania Mihkel Lees ja Riho Raave: linn soovib Raatuse koolis töörahu (1) Lux Express sulgeb veebruarist Kuressaare liini Tartus ootab üle poolesaja asenduskodulapse hooldusperre kolimist, aga neid peresid pole (3) Ain Ostra: koosolekust, mida päriselt polnud (1) Isemõtlejast sai ootamatult Tartu ülikooli juht Metsaomanikud ei pruugi arugi saada, kui neid röövitakse (5) Sirje Toomla: kas suurtäht lisab väärikust? (1) Aksel Part: sisering hoopis kergliiklusele Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Ants Laaneots: II maailmasõja kaks ajalugu

9 min lugemist
USA suursaadiku Michael C. Polti Maarjamäe residentsis toimus Ameerika Ühendriikide iseseisvuspäevale pühendatud vastuvõtt. Ants Laaneots. FOTO: Peeter Langovits

Erukindral Ants Laaneots kirjutab, et II maailmasõda oli eelmise sajandi traagilisim sündmus, mille põhjuste ja tagajärgede uurimine on olnud mahukas, kuid poliitiline konjunktuur on sellele alati oma jälje jätnud.

Tellijale

Teise maailmasõja kohta on maailmale esitatud kaks nägemust. Üks on demokraatliku maailma oma, enam-vähem realistlik, dokumentaalsele alusele tuginev, mis paneb süü sõja vallapäästmises kahele Euroopa totalitaarriigile, hitlerlikule Saksamaale ja stalinlikule Nõukogude Liidule, sest mõlemal olid ambitsioonid saada maailma- või vähemalt Euroopa valitsejaks.

Teine on stalinistlik ja tänapäevalgi Venemaal populaarne ajalootõlgendus, kus NSV Liit oli ohver ja Saksamaa agressor. Moskva on lääneriike, eriti Baltimaid järjekindlalt süüdistanud ajaloo võltsimises. Viimasel aastakümnel on see muutunud juba hüsteeriliseks. Õnneks pääses 1990ndate esimesel poolel grupp vene ajaloolasi lühikeseks ajaks avatud arhiivimaterjalide juurde, kust saame teada tõe.

20. mail 2009 kirjutas Vene president Dmitri Medvedev alla ukaasile «Vene Föderatsiooni presidendi komisjonist vastutegevuseks katsetele falsifitseerida Venemaa ajalugu tema huvisid kahjustavalt». Komisjoni ülesandeks oli «… suundade väljatöötamine tõe ja reaalsete ajalooliste faktide edastamiseks avalikkusele ning vastutegevus nende faktide politiseeritud interpreteerimisele».

See päästis valla uue propagandakampaania II maailmasõja ajaloo stalinistliku käsitluse toetuseks. Selle peamised teesid on järgmised:
1. Rahuarmastav NSV Liit pole kunagi plaaninud sotsialistliku revolutsiooni «eksporti» Euroopasse Punaarmee, hiljem Nõukogude armee tääkide toel. Jõu kasutamine naaberriikide vastu ja nende okupeerimine tulenes vajadusest kindlustada julgeolekut.

2. Stalin polnud sõja üks arhitekt, vaid püüdis seda ära hoida.
3. Stalini ja Hitleri Poola sõjakäik ei olnud NSV Liidu poolelt sõda, vaid «Punaarmee vabastusretk Poola ikke all kannatavate Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene elanike taasühendamiseks suure ja sõbraliku nõukogude rahvaste perega».

4. kallaletung Soomele novembris 1939 oli «lokaalne relvastatud konflikt NSV Liidu ja Soome vahel», mis ei olnud II maailmasõja osa.
5. Nõukogude Liit ei okupeerinud Eestit, Lätit ja Leedut, vaid need soovisid ise astuda NSV Liitu.
6. NSV Liit ei osalenud II maailmasõjas, vaid võitles Suures Isamaasõjas teda ootamatult rünnanud hitlerliku Saksamaa vastu.

7. Stalin ja Punaarmee kindralstaap ei kavandanud 1941. aastal strateegilist pealetungi Saksamaa vastu, vaid püüdsid tugevdada NSV Liidu kaitsevõimet.
8. Punaarmee oli 1941. aastal oluliselt nõrgem kui Wehrmacht ning polnud valmis ootamatu kallaletungi tõrjumiseks, sellest ka tohutud kaotused esimesel etapil.
9. Punaarmee ja NKVD ei saatnud Suures Isamaasõjas korda mingeid inimsusvastaseid kuritegusid, vaid olid õilsad Euroopa vabastajad.

II maailmasõda kasvas välja I maailmasõja tagajärgedest, kui Venemaal haarasid võimu sotsialistlikust maailmarevolutsioonist ja ülemaailmsest Nõukogude Liidust unistavad bolševikud. 1918. aastal selgitas Vladimir Lenin oma ambitsioone: «Nüüdsest saab Venemaa esimeseks juba kehtestatud sotsialistliku korraga riigiks. /…/ See on ainult etapp, mida me läbime teel maailma revolutsiooni poole.»

Sama aasta juulis kinnitas V ülevenemaaline nõukogude kongress riigi konstitutsiooni, milles öeldakse: «Lugeda oma põhiülesandeks /…/ sotsialistliku orientatsiooni kehtestamise ühiskonnas ja sotsialismi võidu kõikides riikides.» Ülemaailmse Nõukogude Liidu loomiseks ja revolutsiooni «eksportimiseks» moodustati Moskvast juhitav rahvusvaheline kommunistlike parteide ühendus – Kommunistlik Internatsionaal (Komintern), mis korraldas näiteks 1924. aasta riigipöördekatse Eestis.

Stalin oli maailmarevolutsiooni ja üleilmse Nõukogude Liidu ideede järgija. Kolmekümnendatel aastatel jõudis ta selgusele oma strateegias järgnevaks perioodiks: II maailmasõda on kommunistliku maailmarevolutsiooni eeltingimus ning sõda lääneriikide vahel peab kestma osaliste kurnamiseks võimalikult kaua, siis astub sõtta Punaarmee.

Natside kreedot väljendas Adol­f Hitler raamatus «Mein Kampf»: «Kui me täna räägime uutest maadest ja territooriumitest Euroopas, pöörame oma pilgu Venemaa poole, aga ka temaga naabruses olevatele ja temast sõltuvatele riikidele.»

Mõlemad diktaatorid asusid oma riike palavikuliselt militariseerima. Orjalaagriks muudetud Nõukogude Liit oli edukam. 1939. aastal oli Punaarmee koosseisus juba 1,9 miljonit sõdurit, 10 362 lennukit ja 21 110 tanki. Sõjaks Poolaga valmistuva Wehrmachti saavutused olid tagasihoidlikumad: 1,3 miljonit sõdurit, 4288 lennukit ja 3419 tanki.

1. septembril 1939 ründas Saksamaa Poolat. Hitler kartis I maailmasõja aegse kurva kogemuse kordumist ehk sõda kahel rindel. Kuid tiivustatuna lääneriikide passiivsusest Sudeedimaa afääri läbiviimisel, oli ta kindel, et Inglismaa ja Prantsusmaa ei alusta Poola pärast sõda. Tunnistajate ütluste kohaselt olid Hitler ja tema lähikondlased šokeeritud ja masendatud, kui Inglismaa ja Prantsusmaa Saksamaale 3. septembril sõja kuulutasid.

Stalin ühines Poola kampaaniaga 17. septembril. Punaarmee 620 000-line väegrupp 4800 tanki toetusel lõi noa selga meeleheitlikult Wehrmachtiga võitlevale Poola armeele. Eredaks näiteks sellest «relvavendlusest» oli Saksa ja Punaarmee üksuste ühine võiduparaad 22. septembril 1939 Poolalt äsja vallutatud Bresti linnas, kus Saksa 19. motoriseeritud korpuse ülem kindral Heinz Guderian ja Punaarmee 29. tankibrigaadi ülem Semjon Krivošein seisid ühisparaadi vastuvõtjatena koos tribüünil.

Kaks kiskja-riiki jagasid vennalikult saagi. Sakslased võtsid vangi 420 000 ja Punaarmee 454 700 Poola sõjaväelast. Kui selgus, et enamikku vangilangenud Poola ohvitsere ei saa NSV Liidu huvides ära kasutada, laskis NKVD 15 131 neist 1940. aasta kevadel maha.

Hitleri ja Stalini ühist ettevõtmist iseloomustab kõige paremini NSV Liidu välisministri Molotovi kõne NSV Liidu ülemnõukogu istungil 31. oktoobril 1939: «Poola valitsevad ringkonnad hooplesid oma riigi kindluse ja oma armee võimsusega. Kuid piisas väikesest löögist, kõigepealt Saksa ja siis Punaarmee poolt ning sellest Versailles’ lepingu äbarikust sünnitisest ei jäänud midagi järele /…/ Poolat ei aidanud Inglise ega Prantsuse garantiid. Siiani on teadmata, mida need garantiid endast üldse kujutasid.»

Molotovi kahjurõõm oli õigustatud. Lääneriikide tegevusetus oli enam kui kummaline. See oli reeturlik Poola suhtes. Poola riik kadus maailmakaardilt. Stalin aga märkis oma «relvavennast» füüreri kohta novembris 1939: «Majanduslikult sõltub Hitler ainult meist ja me suuname tema majanduse nii, et sõdivad riigid jõuavad revolutsioonini. /…/ Sõda teeb Euroopa jõuetuks ja ta saab olema meile kerge saak. Rahvad võtavad vastu igasuguse režiimi, mis tuleb pärast sõda.»

Stalini plaani järgmine etapp eeldas Saksamaa kallaletungi Prantsusmaale ja Suurbritanniale. Sõda pidi viima nende omavahelisele pikaajalisele kurnavale võitlusele, millele oleks järgnenud Punaarmee Euroopa «vabastusretk» ning nõukogude võimu kehtestamine kontinendil. Stalin asus oma plaani järjekindlalt ellu viima.

Kreml kiirustas Hitlerilt välja kaubeldud saagi ülevõtmisega. Septembris 1939 jõudis kord Balti riikide kätte. Kremli esimeseks sihtmärgiks sai Eesti, sest Punaarmee vajas läbipääsu Soome lahest Balti merele. Seda sai lukustada Soome ja Eesti rannakaitse patareide abil.

Esialgu nõudis NSVLi välisminister Molotov ultimatiivselt õigust paigutada Eesti, Läti ja Leedu territooriumile oma baasid ja 25 000-mehelised väekontingendid: «Nõukogude Liidul on vaja laiendada oma riigi julgeolekusüsteemi ja selleks on vajalik väljapääs Balti merele.

13.12.2019 14.12.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto