N, 30.03.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Majad ootavad häid hingi

Nils Niitra
Majad ootavad häid hingi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
See maja on hea näide, kuidas omanik hoiab talu enam-vähem talutavas seisus ka siis, kui ise satub kohapeale harva. Uksed on tabalukus, aknad ees ja katus pea kohal. Õues on mesitarud ja meetaimed, keegi käib aeg-ajalt ja laseb trimmeriga platsi puhtaks.
Maja omanik on kinnistusraamatu andmeil juba ligi 90-aastane. Staažika sotsiaaltöötaja andmeil pole seal aga kedagi elanud juba paarkümmend aastat. Laudahoone on paraku juba hävimas.
See maja on hea näide, kuidas omanik hoiab talu enam-vähem talutavas seisus ka siis, kui ise satub kohapeale harva. Uksed on tabalukus, aknad ees ja katus pea kohal. Õues on mesitarud ja meetaimed, keegi käib aeg-ajalt ja laseb trimmeriga platsi puhtaks. Maja omanik on kinnistusraamatu andmeil juba ligi 90-aastane. Staažika sotsiaaltöötaja andmeil pole seal aga kedagi elanud juba paarkümmend aastat. Laudahoone on paraku juba hävimas. Foto: Jassu Hertsmann

Vooremaal Palamuse vallas asuvate tühjade elumajade omanike seas leidub nii unistajaid kui ka pragmaatikuid.
 

Küllap olete isegi mõnikord möödunud lagunevast taluhoonest ja küsinud endalt, mis on selle maja lugu. Miks on omanik hoone niimoodi seisma jätnud, mis toimub tema peas?

Jõgevamaa Palamuse valla ametnikud panid Postimehe palvel pead kokku ning tuletasid meelde 23 tühjalt seisvat ja/või lagunevat talu, mille geoinfosüsteemide spetsialisti Priit Kalmega läinud reedel läbi käisin.

Majad jäävad Tartust 32–45 kilomeetri kaugusele. Mõnda oli võsa seest pea võimatu üles leida, sellal kui teise juures käib omanik paar korda aastas kohal ja niidab muru ära. Mõnes majas pole paarkümmend aastat keegi elanud, aga invaliidist omanik lasi hiljuti panna uue plekk-katuse ja vahetas osa palke. Samal ajal tuleb lammutada veel aasta algul asustatud olnud maja, sest endine omanik pani hoone ise põlema.

Majadega tutvudes ehmatas, millistes tingimustes osa maaelanikest elutseb. Näiteks memm, kelle elumaja põles juba 1990. aastate lõpus ja kes nüüd elab endises laudas.

Või vanem naine, kes elas veel hiljuti majas, millel katust sama hästi kui poole ja mille konstruktsioonid on eluohtlikud.

Kokku õnnestus mul vestelda 18 majaomanikuga ja suurema osa lood panin siia kirja.

Sellele majale Kaareperes pani eelmine omanik aasta algul ise tule otsa. Põllumees Mati Evert ostis lõviosas Alari Sassile kuulunud maja eelmise aasta lõpus kohtutäiturilt. Sassist oli saanud purjuspäi autosõitude tõttu Lõuna prefektuuri suurvõlgnik.

Aasta algul läks Evert Sassi juurde üüri küsima, aga viimane pani seepeale majale tule otsa. «20. septembril tuleb küll kohtuotsus, aga ega põlema panijast mingit hüvitajat pole,» tunnistab uus omanik. «Ta on praegugi töötu, hulgub siin küla vahel ringi.»

Märksõnad
Tagasi üles