Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Ilusaks töödeldud fotod Eesti avalikkust ei ärrita

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liider ja Tallinna linnapea kandidaat Jüri Pihl on valimisreklaamis kõvasti nooremaks retušeeritud. Prantsusmaal kavatsetakse sellistel juhtudel nõuda märget, et inimese välimust on parandatud. FOTO: Raigo Pajula /repro valimisreklaamist

Prantsusmaa parlament arutab, kas nõuda ajakirjanduses ja reklaamplakatitel ilmuvatele digitaalselt töödeldud piltidele vastavat märget, et noori teavitada ja kaitsta. Klantspiltide mõju lastele nendivad ka eesti psühholoogid.

Tellijale Tellijale



«Ilustatud pildid esindavad meie vajadusi või igatsust vahel kättesaamatu ideaali järele,» rääkis lastepsühholoog Tiiu Arro. Nimelt on paljud ajakirjade fotod ja reklaampildid arvutis töödeldud. Kui mõne pildiseeria puhul on mängitud vaid toonidega, siis teistel venitatakse modelli jalgu ja kustutatakse kortse. Päevakajaliseks näiteks võib tuua erakondade valimisplakatid, kus kandidaadid näevad välja kuni mitukümmend aastat nooremad.

Prantsusmaal kardetakse, et levinud pilditöötlemine võib põhjustada inimestele, eriti noortele psüühilisi probleeme. Kardetakse, et ajakirjanduses avaldatud pildid veatutest inimestest võivad anda vale signaali, justkui peakski ideaalne inimene niimoodi välja nägema, kuigi seesama modellgi on tegelikult vigadega nagu iga teine inimene.

Seetõttu esitati parlamendile seaduseelnõu, mis kohustaks kõigile ajakirjanduses, reklaamplakatitel ja toodete pakenditel ilmuvatele digitaalselt töödeldud fotodele lisama juurde märke: «Pilti on töödeldud, et parandada inimese välimust.»

Märkest oleks kasu

Kas selline seadus oleks ka Eestis vajalik? «Igapäevatöös ikka näeb, kuidas reklaampildid laste mõttemaailma kujundavad. Nende mudelite järgi hinnatakse ja võrreldakse ka iseennast,» nentis lastepsühholoog Arro «Muinasjutuliselt ilusad lood ja asjad on lapsele eeskujuks, mille poole püüelda. Reklaam on esitatud nii, nagu võiks muinasjutt tõeks osutuda. Aga kui see ei õnnestu, tuleb häbiga oma küündimatust taluda.»

Lastepsühholoogi sõnul ei suuda me veel täielikult mõista, mida toovad kaasa lapsi ümbritsevad ahvatlevad pildid. «Näiteks on väikestele tüdrukutele raske mitte-seksikaid riideid leida,» nentis Arro. «Algkoolieas, vanuses, mis peaks olema vaba erootilistest stiimulitest, meenutatakse seda ikkagi pidevalt. Nii jääb lastel vähe võimalusi rahulikuks iseendaga olemiseks ja iseendaks saamiseks.»

Kui Prantsusmaal mainiti ka töödeldud fotode võimalikku seost anoreksia ja buliimiaga, siis Arro sõnul pilt üksinda lapse psüühikat ei muuda. «See on vaid lisanüanss tõsisemate häirete puhul,» rääkis ta. «Ka vägivallafilmid iseenesest ei tekita agressiivsust, vaid põlistavad.»

Arro sõnul oleks töödeldud piltidele märke lisamisest kasu.  «Siis õpivad lapsed paremini tundma, mis on päris ja mis vaid mängult,» märkis ta.

Tallinna Ülikooli psühholoogia instituudi lektor Tiina Hiob nentis seevastu, et pole sugugi veendunud, kas Prantsusmaal plaanitav lapsi tegelikult ka kaitseb. «Arvan, et reklaampiltide toime noortele on olemas, aga kui suur see on, seda ma öelda ei oska.»

Hiobi hinnangul ei saa probleemi lahendada hoiatava teatega. Oma kehakuvandiga seotud probleemide põhjused on tema sõnul noortel mitmetasandilisemad, klantspilte täis meedia on vaid üks põhjustest.

Kehakultuslik trend väheneb


«Soomlased on näiteks läinud liberaalsemat teed. Meediat ja reklaami nii palju ei reguleerita, vaid panustatakse haridusele ja lastele maailma selgitamisele,» rääkis ta. Siiski hakkavat kehakultuslik trend Hiobi sõnul muutuma ja üha enam näidatakse reklaamides ka tavalist inimkeha ja nägu.

Hiob nentis, et prantslased näitasid oma tundlikkust juba viis-kuus aastat tagasi, näiteks ei soovitud õllereklaamis näha kandilist lammast, kuna seda pole tegelikult olemas. «Reklaam kasutab palju visuaalseid väljendusvahendeid, et sõnumit mõjusalt esitada,» rääkis ta. «Kunsti ja reklaami üksteisest lahutama hakata oleks liialdus, alati pole pildi töötlemise põhjus tõe varjamine.»

Arvamus

15.01.2022 17.01.2022
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto