Sisukord
AK
Postimees
12.12.2019
Suur ülevaade ⟩ Madalapalgaliste arv kahaneb hulgakaupa Eesti Tallinn saab lähiaastatel ridamisi uusi monumente (4) Tanel Kiik: konkurents ravimiturul peab olema aus (3) Järgmine valimispäev tuleb koos reklaamidega (5) Viis elu nõudnud põleng algas külmiku juurest (9) Viimase minuti kulutused leiti valitsuse varudest (2) Mustakivi silla tulistaja protsess algab otsast peale (1) Apteegiuputus linnades: tõotatud kaost uste sulgemisel ei paista (1) Eesti hakkab end PISA tulemusega turundama (6) Talunikud tulevad traktoritega pealinna raha nõudma (5) Unikaalne trammimonument saab kaitse alla (8) Ametnikueetika ununes pooleks aastaks (11) Kaheksa miljoni euro eest kuus minutit sõitu (22) Mustakivi tee pikendus: asi on otsustatud, aga teeme moe pärast uuringuid (4) Sotsiaalminister raviks hoolekande rahapuudust uue maksuga (38) Eesti tööandja ei taha Soomest naasnud pehmosid Alkoholimüügile kaalutakse uusi piiranguid (49) Majandus Ärinaine Tiiu Järviste sai karmi kahtlustuse Rahapesu ekspert: SEB loodab pääseda Tesla särtsuautod murdsid riigitoetuse saajate hulka Graafik ⟩ Coop pank tegi kahekümne aasta kehvima stardi (1) Laenutingimused pensionifondiga sidunud SEB sai trahvi (1) USA sanktsioonid paiskasid Läti sadamad kaosesse (2) In memoriam: Keskpankur, kes seljatas kiire inflatsiooni (4) Tippametnik käis ettevõtte heaks reisil Elroni juhil on bussifirmadele kurbi uudiseid (12) Toomas Annus värbas Robert Kiti Swedbank lasi hansapankuritel minna Välismaa Postimees Brüsselis: Von der Leyen lasi oma lipulaeva vette europarlamendis Iisraeli ootavad ilmselt kolmandad valimised aasta jooksul German Marshall Fundi teadur: NATO ei pruugi kesta igavesti (17) Time valis aasta inimeseks Greta Thunbergi Maailm saab juurde uue saareriigi Porošenkot uuritakse seoses võimaliku riigireetmisega (3) Uus-Meremaa vulkaani uus võimalik purse takistab ohvrite äratoomist Piret Kuusik: Brexiti-valimised peetakse Brexitita Jaanus Piirsalu: status quo rahuldab ainsana Venemaad (13) Eesti-poola pere koliks Londonist ära vaid majanduse sunnil (6) «Kui loeksin kümme aastat Telegraphi, peaksin ka Brexitit heaks mõtteks» Arvamus Juhtkiri: mis on kodus valesti? (1) Vadim Štepa: Nord Stream 2 ja korruptsiooni põhjavoog (1) Raimond Kaljulaid: õigusriigi kriisi juur on Reformierakonna valitsuses (22) Krista Fischer, Tõnu Kollo: tõde Eesti rahva kohta Tõnis Oja: Coop Pank sai miljoni eest tühjad pihud (1) Andi Hektor: kahekümne aastaga jõukaks nagu Šveits (7) Juhtkiri: Kiige käekiri (6) Kairi Kreegipuu, Raul Eamets: sotsiaalteadused – kelle asi? (5) Andres Herkel: kuid aina löövad, kas tead Harry Tuul: valitsuse rääkimata lugu (9) Erkki Bahovski: Sanna Marin – Soome uus nägu? (4) Meie Eesti Kadri Tammepuu: appi, mu ravim on kadunud! Apteekrid kõõluvad tarneaukude serval Aimar Altosaar: vaesus ajab ära, hoolimatus ei lase tagasi tulla (2) Kätlin Kõverik: Eestisse naasjad vajavad nõu ja vahendamist (1) Erkki Koort: сколько лет, сколько SIMM* (1) Enne tähtaega vabastamine: poolt ja vastu (2) Kriitikud: statistikaamet tegutseb vahendeid valimata (4) Diana Beltadze: Eesti on valmis registripõhiseks rahvaloenduseks Martin Ehala: kas küsida kõigilt või mõnedelt Rene Kokk: metsanduse arengukava stsenaariumid võivad olla hästi välja kukkunud (2) Mihkel Kangur: kellel on voli Eesti metsade eest kõneleda? (1) Kultuur Miks ja kuidas soovib Jüri Nael näitlejatel maskid eest ära võtta? Halastamatu sotsrealism neokapitalistlikus põrgus Räpparist võrsub poeet «Räpi tegelik essents ja eripära peitub tema ajakajalisuses» Vihanemees.com: aga kust tuleb viha? Kuldgloobuse nominent: aasta parim abielulahutus «Õiglus»: selgeltnägija sünnitas kultusfilm «Jeesus juhatab sind kiirteele»: Eesti-Etioopia sci-fi-deliirium «Eesti laul»: tihe, ent ilmetu ja igav (10) Harmooniline maailm on valmis saanud Kummitav Imedemaa Sport Hullumeelne õhtu Meistrite liigas, iga värav võis olukorda muuta Kaks Klavanit ja MM. Saalihokis, mitte jalgpallis Venemaal võeti võistluskeeld vastu suurema hüsteeriata Võrkpalliliidu president asub kandidaatidega palgakõnelustesse Jooksuriigi mustal taustal saavutatud edu (2) Venemaa hokiäss: kas me riigi nimeta mängides üldse vajame neid MMe… (2) Põlva Serviti peatreener karikavõidust: saime võidu, mida keegi ei oleks osanud pakkuda Mis saab Venemaa spordist? (4) Kaotatud medal röövis une, aga lisas eneseusku Žalgiris sipleb mudas, aga Jasikevičius sälitab optimismi Uue Kalevipoja otsingud jätkuvad Karel Voolaidi juhtimisel (2) Profirattur Mihkel Räim sihib suurtuuri etapivõitu Priit Pulleritsu kolumn: alternatiivne käsitlus Mati Alaverist (14) Rain Veideman siirdub kolmandat korda Itaaliasse Kalevi veenev triumf Kris Ilvese kommentaar: Lionel Messi polnud parim, sest... Tervis Uued eestlaste loodud rakendused abistavad võitluses vähiga Dermatoloog õpetab, kuidas hoiduda talvel nahakahjustusest Geenide muutmine võib haigustest päästa (1) Südameoperatsiooni vajava Dilara ema: ta on nagu liikuv pomm (7) Budistlik munk õpetab enda sisse vaatama ja pettumusi jätma Väljakutse: kas maratoni on võimalik joosta taimsel kütusel? (2) Luupus vangistas noore eestlanna iseenda kehasse Tänavu ähvardab salakaval seagripp (1) Isoleerimine tööelust vallandas eestlannal skisofreenia Kardioloogia kolib äppi ja pilve Pereterapeut õpetab suhtes ohjad enda kätte haarama (6) Kas enamik apteeke on tõesti sulgemisohus? Tervisereporterid otsivad uut kirge treeningust Verevähk andis endast aastaid vaikselt märku «Vanemad aimasid kuulmiskaotust juba siis, kui mind haiglast välja lasti.» Katse: kas näo eest hoolitsedes saab ühtlasi päästa planeeti? (1) Kliima REPORTAAŽ: Kliimakonverentsil seisab kesksel kohal kuum õhk (3) Uppuva Veneetsia teadlastel on vaidlemisest kõrini - kliima muutub ja me peame reageerima (10) Uuring: kliimamuutuste tervisemõjud annavad endast juba praegu märku (5) Puust ja punaseks: kuidas igaüks kliimamuutustele vastu astuda saab (2) REPORTAAŽ: Protestijad ja tegutsejad – koolinoored tajuvad kliimavastutust teravalt (2) Inimese ajastu tähendab vastutust Kliima kõrval on meil käsil veel kolm kriisi (6) Kliimamuutuste mõju meredele ja polaaraladele enam ära ei hoia Kliimaneutraalsus – häving või edu? Mis on pildilt puudu? (3) Kliimastreigid pühkisid üle kogu maakera (6) Kliimamuutused nõuavad toimivaid leevendamise ja kohanemise lahendusi Merendus Eesti rikkaim vald tahab sadamatest loobuda Uus projekt «Kopter» lubab rohkem lendavat kiirabi Eesti perefirma betooni nõutakse Fääri saartest Jaapanini Paadi ajas kummuli ports halba õnne Lõbusõitjad eelistavad paati ostmise asemel rentida Saaremaal vette lastud patrullkaater asub tööle Vahemerel Pärnu jahisadama ruumikitsikust leevendaks lahtikäiv sild (1) USA ja ELi kaubandussõda moonutab luksuspaatide hindu Avamere kala takerdub keskkonnanõuetesse Eestlased magasid elektripaatide turu võidujooksu stardi maha Est-Agari vetikatööstus on ainulaadne kogu maailmas Paljassaare City arendus venib Tallinn Tallinn saab lähiaastatel ridamisi uusi monumente (4) Jäätmete käitlejal olgu edaspidi tagatis (3) Muuseumilaeva hulljulge kapten Kalamaja sai bussiliini asemel kasutu peatuse (3) Muinsuskaitse päästab maailma suurimat gobelääni (1) Keskturgu ootab roosiline tulevik (4) Tallinna alkopiirangud: lastega tegelejad poolt, ettevõtjad vastu (5) Tallinn soovib üleriigilist viinamüügikärbet (4) Ulmeline ehitis kerkib tulevikutehnoloogia abil (1) Tallinn plaanib teed läbi Pirita roheala (5) Liinibuss sõitis Harjumaal otsa tee ääres seisnud veoautole, 26 inimest sai vigastada (14) Tarbija Ära mine metsa mütsiga lööma Mille järgi elektripaketti valida? (3) Kui ruttu jõuab valmistoit äärelinna? (1) Taxify tankla tiris hinnad alla ka mujal Septembri ostukorv: Prisma võitis kümne sendiga HINNAVÕRDLUS Millisest poest saab kõige soodsamalt koolitarbeid? Hooliv omanik kiibistab kassi Varjatud puuduste leidmine nõuab spetsialisti silma Enamik rendib liiga väikese peotelgi Laevaga saab nii Visbysse kui ka Piirissaarde Prügi sortimata jätmine võib minna kulukaks (8) Teadus Eestlanna kosmiline tähelend Ajalooline maandumine või häving - India plaanib nädalavahetusel riskantset Kuu-maandumist Vana DNA näitas, millal Uurali geenid Eestisse jõudsid (15) Teadlased lõid GMO-kanad, kes munevad vähiravimeid (7) Kuu tagakülge uurivatel hiinlastel on ambitsioonikad plaanid Lubamatu teadus: geenmuundatud beebide looja kaitses eksperimenti Võltsingud, eetikaprobleemid ja salatsemine - segadus GMO-beebide ümber suureneb Läbimurre: Šveitsi täpsus pani jalust halvatud kõndima (1) Uuring: neandertallased pärandasid meile viiruse eest kaitsvad geenid Eesti teadlane: tänavused keemia-nobelistid on juba praegu maailma paremaks muutnud Mammutuuring näitas, kuidas tundra soojemas kliimas «kasvama» hakkab (1) Kodu Lihtne juhis: Eesti aiapidaja õpetab, kuidas rajada ilus püsilillepeenar Praktiline terrass toob aia tuppa Vabakujuline hekk kääre ei nõua Naabrivalve on jõudnud enam kui 500 paika Eestis Lihtne juhis: kui teada paari tõde, saab terrassi ehitamisega hakkama igaüks Kogukonnaaed toob naabrid ühisele peenrale Eesti naine tõestab, et ideaalne kodu võib olla väga pisike (3) Päikeseelektrit toodab juba paar tuhat kodu (1) Eestlane kipub aiatöödega kasu asemel kahju tegema Noor linnapere astus julge sammu ning kolis maale elama (1) Kaasaegne kasvuhoone teeb taimekasvatuse töö omaniku eest ära Reis Suure punase saare Madagaskari ühelt rannikult teisele Videolugu Veneetsiast: vihased kohalikud ja hullavad turistid Üheksa rohelist tähelepanekut Ljubljanast «Jutustan sulle Magadanist...» Kultuuride peidetud erinevused Vajad ideid alkoholivabaks puhkuseks? Mine Sharjah’sse! Berliin mäletab müüri ja pisaraid Kaalusekeldused mägiriigis: kas eksib vedrukaal või digikaal? Kui unistad nutivabadest lastest, sõida Tarifale Itaalia turistilõksud ja palju paremad paigad, kuhu välismaalasi ei veeta Seal, kus elavad tšuktšid ja jääkarud AK Biennaal pealiskaudsuse ja camp’i vahel Siim Kallas: minu üheksa põhimõtet tippjuhina (42) Francis Fukuyama: identiteet annab inimesele väärikuse (18) Aveliina Helm: me ei tohi kunagi unustada, et rahvus ja loodus käivad käsikäes (3) Tallinn 800: näoga mere poole EKI keelekool: päris šeff lugu Kaks köidet vaimuloolist Hiiumaad Vikerkaar loeb. Armastuskiri Hiiumaale Mesikäpp: hüsteeria ja paanika erinumber Plaadiarvustus: sarnast häält ei leidu Nädala plaat: üllatus algusest lõpuni Arter Eesti bikiinikaunitar tuli maailmameistriks! (2) Video ⟩ Tanel Veenre moemärk TVJ sattus Hiinas piraatide küüsi Martin Järveoja: Ott Tänak on vastuvoolu ujuja (5) Ainult veidrik silkas pesuväel mööda linna Meie kapten «Kõlab hästi – Siberis puhkusel!» Võlurohi äreva maailma vastu – dopamiinipaast Sortsuke kasesiirupit teeb hapukapsa karamelliseks Kuidas tundub, Mr Wednesday? Sõiduproov BMW M850i Gran Coupéga Täiuslikkus on tüütu ja tuunitud ilu kohutav! Seksikus peitub hoopis muus (4) Homses Arteris: Martin Järveoja eksklusiivintervjuu, Tanel Veenre ehmatus ja Ränioru uus hullus Maa Elu Miks on Kesk-Eesti põldudel kimalasi poole vähem kui Lõuna-Eestis? Jõulukaunistuste moes troonib isetehtu ja taaskasutus Kuusega on isegi pohmelust ravitud Ilmajutt: kuidas ennustada ilma Välismess nõuab ettevõtjalt tugevat eeltööd, juba üks kontakt on kordaminek Firma jõulupakkidesse läheb üha enam eestimaist Päikesepaneelid saavutasid kiiresti populaarsuse (1) Talvel ei tasu üraskist kahjustatud metsa torkida Üks OTTi eesmärk on inimeste toitumisteadlikkuse tõstmine Nädala mõte: ise tehtud jõulud Nädala mõte: tule maale elama, võid võita 500 eurot! Tartu Isemõtlejast sai ootamatult Tartu ülikooli juht Metsaomanikud ei pruugi arugi saada, kui neid röövitakse (3) Sirje Toomla: kas suurtäht lisab väärikust? Aksel Part: sisering hoopis kergliiklusele Üha enam põlenguid saab alguse rikkis külmikust (3) Uus teehoiukava lükkab Riia ringi uuendamise tulevikku Direktori väidetav räige kõnepruuk ja kohatu käitumine peletab õpetajaid Tartu Raatuse koolist (5) Rene Kiis: turul puhud juttu inimesega, poes vaikid pakendiga Jüri Laurson: elekter hävitab ja tapab! Ilmar Part: talvelgi saab rattaga sõita (1) Ukraina lapsed ootavad abipakke, saatjad vajavad kiiresti veoautot (3) Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Risk viis riiga

9 min lugemist
Jaan Toomik FOTO: Mihkel Maripuu

Jaan Toomik, Jüri Ojaver ja kompanii lõid Riiga lätlaste suurkuju Maris Liepa monumendi, mis graniidist ja roostevabast terasest valmistatuna kõrgub sealse ooperiteatri esise kanali kohale. Toomik räägib teose saamisloost ja paljust muust.

Tellijale

Jaan Toomik ja Jüri Ojaver koos loomingulise grupiga (Ihan Toomik, Peeter Pere) ja teostajatega (Kalle Pruuden, Karmo Kiivit) sai sel nädalal Lätis hakkama millegagi, mida võiks võrrelda olukorraga, kus lätlased püstitavad rahvusooper Estonia juurde Georg Otsa mälestussamba.

Neljapäeval avati Riias sealse rahvusooperi ees nimelt Māris Liepa monument. Läti poolelt tellis Toomikult ja Ojaverilt skulptuuri kultuurifunktsionäär ja endine kultuuriminister Helena Demakova aasta tagasi pärast seda, kui kaks rahvusvahelist konkurssi lätlaste rahvusliku uhkuse, balletiartist Māris Liepa (1936–1989) mälestuse jäädvustamiseks soovitud kavandeid ei pakkunud.

Rohkem maali- ja videokunstnikuna tuntud Toomikule oli skulptuur üsna värske valdkond, Jüri Ojaver on selles osas proff. Arhitektuuriline lahendus on Peeter Perelt, 3D-kavandi lõi Jaan Toomiku poeg Ihan Toomik, projekti teostasid tehniliselt Kalle Pruuden ja Karmo Kiivit firmast Hansanova.

Toomik on muidugi rahvusvahelist edu saavutanud laiemalt ja kaugemal kui Lätis. Tema video «Isa ja poeg» kuulub mitmesse mainekasse rahvusvahelisse kunstikogusse (Ludwigi muuseum, Modena muuseum jm), ta on osalenud üleilmsetel suurnäitustel ja biennaalidel São Paulost Veneetsiani. Igal juhul väärib lõunanaabrite pealinna püstitatud suurteos märkimist.

Lugupeetud lugejad, istuge teiegi tugitoolidesse, nagu meie seda Jaan Toomikuga tegime, ja kuulake, mida on ühel meie tuntumal kunstnikul öelda oma ja eesti ja üldse kunsti kohta. Kaasa arvatud filmikunst, sest režissöör Toomikul said valmis täispika mängufilmi võtted.

Nii et Läti suurprojekt tuli sulle ja Jüri Ojaverile isiklike tutvuste pinnal?

Jah, kuivõrd Helena Demakova tundis nii mind kui Jüri Ojaveri päris hästi. Kunagi 1990ndatel oli ta üks juhtivaid kunstikuraatoreid Baltimaades, ja oli ka kaheksa aastat kultuuriminister. Pakkumine tuli ainuisikuliselt tema poolt. Kuidas ta selle poliitiliselt läbi ajas, ma ei tea. Kuuldavasti Läti skulptorid siiamaani ei ole sellega rahul, et eestlastele anti selline asi teha.

Lätis ju sellist institutsiooni nagu kultuurkapital ei ole. Kultuuri rahastavad tihti metseenid, rikkad läti juurtega töösturid, miljonärid, ja selle kuju taga seisab Boris Teterev, kel on paarkümmend kultuuristipendiumi, kes on toetanud palju kultuuriehitisi. Kultuurifunktsionääride töö on siis temasugustele meestele selgeks teha, miks üks või teine projekt on tähtis.

Teterev on ka Hollywoodi produtsent, hetkel teeb ta filmi, mille režissöör on Robert Rodriguez ja milles osalevad sellised tähed nagu Mel Gibson, esilinastus on detsembris. Selle eelarve kõrval on meie kuju rahastamine tema jaoks tühine samm.

Teie saite vabalt tegutseda?

Ma ei taha ja ei oska summat nimetada, sest see koosnes mitmest osast, aga meil oli ikkagi konkreetne summa kasutada. Balti regioonis normaalne summa, aga näiteks Marie Underi kuju on kallim.

Millised olid ettekirjutused või tingimused sulle ja kogu tiimile?

Et ta peab olema figuratiivne skulptuur, mingil määral olema seotud ikkagi Māris Liepaga, kes oleks äratuntavas balletipoosis. Ma ei ole balletispetsialist, aga meil tuli uurida Liepa elulugu, konsulteerida sai ka tuttavate balletispetsialistidega, nagu Tatjana Jakobson.

Aga kuju on väga abstraheeritud ja eksistentsiaalse kontseptsiooniga varju ja valguse ja kuju omavahelised seosed ja seal on ka üsna keerulisi tehnilisi lahendusi vormist tingituna. Arvestasime ka tema traagilist elusaatust, ta suri 54-aastaselt, ta oli Suure Teatri staar, kel läksid seal suhted nihu, kuna tegu oli üpris konfliktse ja kompromissitu inimesega.

Liepa nimi tähendab läti keeles pärna, mingis kontekstis järgisime ka puu kujundit.
Kas oli pinge või taak ka kuklas, et lätlaste rahvuslik uhkus ja kohalikud skulptorid on kadedad?

Meie õnneks pääsesime sellest, selle löögi sai Demakova enda kaela. Ta hoidis meid sellest ­eemale. Mulle oli see tohutu väljakutse, esiteks olen ma skulptuuriga vähe tegelnud, teiseks oli põnev teha ka tellimustööd kui sellist, kus on teatavad ettekirjutused.

Pidime arvestama ka sellega, et kuju meeldiks võimalikult laiale ringile inimestele. Läbisime mitmeid komisjone, kus kõikvõimalikud asjaosalised meie kavandit hindasid, kooskõlastasime nendega, püüdsime konsensusele jõuda, mõni variant ei läinud läbi ka.

Oled tuntud kõigepealt maalikunstnikuna, seejärel installatsiooni- ja videokunstnikuna, videost jõudnud päris filmideni, aga sina kui skulptor?

Sellist rasket vastutust on ikka kanda mitme peale, Jüri Ojaver on kahtlemata kogenum skulptor, samuti aitas mu poeg Ihan kavanditega. Püüdsime teha mitte valatud skulptuuri, vaid et ta oleks keevitatud roostevabast terasest kokku ja osa on graniidist, ja tehnilisest küljest on seda viiemeetrist jurakat koos hoida päris keeruline.

Kas sa tellimustööd vastu võttes kõhklesid ka?

Ma olen üldiselt suhteliselt vähekõhklev inimene. Võib-olla mingites muudes asjades kõhklen, aga kunst ongi minu jaoks riskimine, see annabki energiat ja jõudu. Mis skulptuuri puutub, siis universaalne kompatunnetus on ju olemas ja tänapäeva kunstnik peabki töötama ­ääretult erinevate meediumidega. See on individuaalne, aga mina olengi riskikunstnik.

Sulle on omased ebamugavad teemad, nagu eksistentsialism, surm, suhete keerdkäigud, toodud esile veel lisaks servapealse efektiga. Kas sinu ja Ojaveri loodud Liepa kuju on ka ebamugav vaadata?

Liepa seisab serva peal, vari küünitab õhku, tekib imaginaarne ruum, tekib mulje, et tantsiv figuur tantsib iseenda varjuga, ja kogu kompositsioon küünitub üle serva, tehiskanali kohale, kus turistid sõidavad paatidega.
Liepa karakter oli ekspressiivne ja valuline, seda on sinna kätketud, aga abstraheeritud vormis, nii et ei tohiks kedagi segada, pigem näeb teos esteetiline välja.

Kuidas sa jagad oma elu täiskohaga töö vahel maalieriala juhtimise ja vabakutseliste kunstiprojektide ja filmitegemise vahel?

Kuna see aasta on olnud niivõrd tihe tänu mängufilmi võtetele ja skulptuurile, siis ma võtsin vaba semestri jaanuarist alates, ja nüüd olen siis teist päeva kunstiakadeemias tööl käinud. Ja suvel elasin kaks kuud Itaalias, nii et koolitöö on mulle praegu eriti värske asi.

Mis seisus on film «Maastik mitme kuuga»? Sain aru, et võtted on purgis?

Võtted on purgis, väidetavalt üsna edukalt. Hakkan monteerima esmaspäeval. Täna produtsendiga rääkides otsustasime, et me ei hakka punnitama. Teeme filmi valmis, siis vaatame, kas kevadel või sügisel.

Vaevalt on monumendilint lahti lõigatud, kui on vaja hakata juba filmirulli lõikuma!
Jah, ja tuleb igasuguseid näitusi ka veel peale. oktoobris personaalnäitus Norras, see tuleb valdavalt vanadest töödest. Videod peamiselt.

Kas videost filmini jõuda oli loogiline samm sinu jaoks? Algul videod, siis lühifilmid, siis pikad filmid...

Sa ise ütlesid ära juba vastuse. Endalegi üllatavalt õnnestus mul stsenaariumi kirjutamine.
Siin ongi see kardinaalne erinevus: kunstivideos on peamiselt sümbolistlik keel, aga mängufilmis just nimelt sõnaline dialoog. Ja kui sa seda ise kirjutad, on see juba uus meedium.

Ma ennast kirjanikuks ega stsenaristiks ei pea, aga sellise lakoonilise skemaatilise keelega ma sain hakkama, mida filmistsenaarium nõuab. Kuna ma olen interdistsiplinaarsete kunstide õppejõud ja professor olnud pikka aega, siis ma tellisin üliõpilaste jaoks filmistsenaariume ja filmiajalugu ja servapidi olen kursis.

Eluaeg filme vaadanud ja raamatuid ka loetud, ega see võõras maailm mulle ei ole. Mõningaid näiteid on ka maailmast, kuidas kunstnikust saab režissöör: McKenna, Greenaway, Jarman. Ka Tarkovski on öelnud, et olemaks hea filmirežissöör, peaksid olema üle 40 aasta vana ja kunagi tegelenud maalikunstiga.

Eks ma filmi tehes toetun ka oma ala proffidele.
Ütle kahe lausega, millest see film on.

Selline originaalne teema nagu naiste ja meeste vahelised suhted. Suhetedraama. Seal on palju sellist, mida ma olen mentaalselt või füüsiliselt kogenud või mida ma olen kõrvalt näinud. Lisaks ettekujutatud asjad, ja tulemuseks on mänguline kooslus. Kui sa viitsid kuulata...

Jaa, ikka.

Aastat kümme tagasi ma mõtlesin, et kui ma teen filmi, siis ma teen väga erilise ja hästi elutruu asja. Aga mida edasi ma filmi olemusse süüvisin, seda enam hakkasin aru saama, et tegelikult on film iseeneses mingi organism, oma kolmas reaalsus. Otse elust maha kirjutamine ei olegi veenev. Kummalised käärid tekivad. Paradoksaalne loogika. Sa pead seda asja nihestama, siis tekib sinna oma elu sisse.

Kunst kujutab elu siis, kui ta ei kujuta elu.

No ma olen teinud ka selliseid lühikesi dokke, kus täiesti indiferentselt midagi kujutada ja edasi anda, aga kui juba pikka dokki teha, siis läheb meeletuks nämmutamiseks ja korrutamiseks ja formaadi sisse surumiseks, nii et mind see otsekujutamine ei huvita.

Film kui lugu peab ikkagi mingil tasandil olema läbi kogetud, kas fantaasiamaailmas, unenäoreaalsuses või päriselus, muidu inimene ei usu. Aga ma olen filmikunstis nii kogenematu, et usaldan oma intuitiivset taju ja püüan luua mingi seisundi dialoogi ja tegevuse kaudu.

Paar filmilavastajat, kelle töö on sind mõjutanud?

Esimene film, mida ma üldse nägin, oli Akira Kurosawa «Rashomon». Mõjutanud... Paar-kolmkümmend aastat tagasi vaatasin TPI filmiklubis läbi kogu Pasolini loomingu. Ja kuidagi kunstlikult mõjus mulle. Aga hiljuti vaatasin uuesti, ja ülimalt aktuaalselt mõjus «Soodoma sada päeva». Üllatavalt aktuaalselt. Kindlasti on mind mõjutanud Buñuel.

Räägime kujutavast kunstist veel. Alati on üleval teema, mis vaeb moodsa kunsti mõttetust või mõttekust. Mõned ütlevad, et kunst peab kõnetama kõiki ja kuuluma rahvale, mina arvan, et rahvas peab ise poolele teele vastu ka tulema ja hea, kui on erinevat kunsti. Mis sa arvad?
Eks alati tehakse ka kunsti, mis läheb peale rahvale. Aga paljus ka nišistunud. Midagi on igale maitsele.

Ja kõik ei pea kõigest ilma mõtlemata aru saama. Kunst tahab enda sisse minemist, mingi maailma avastamist.

Ma arvan ka, et kunsti peab ikka oskama lugeda mingis keeles. Kunstnik peab päris kaua ise õppima, et omandada teatavat suhtluskeelt, ja vaataja peaks seda keelt vähemalt aduma – ja et ta aduks, selleks peaks ka kunstnik talle vastu tulema. See kahepoolne protsess peaks kogu aeg käima. Ainult suruda kunstnikke portree- või maastikumaale pole mõtet.

Mida peab küll täheldama, on see, et kunstniku prestiiž on viimase 20 aastaga kõvasti langenud. Kunstnik olla ei ole enam uhke ja hea. 80ndate alguses oli kunst väheseid kohti, kus inimene end väljendada sai. Nüüd tegelevad paljud loovad isikud äriga. Kõik tegelevad disainiga või on kuskil kopiraiterid – seda ütles üks tuttav vene kuraator mulle juba kümme aastat tagasi, ja Eestis on asjad endiselt nii.

Tundub, et pragmatism levib, noored tahavad juristiks või firmajuhiks.
Väljendub ka kunstiakadeemiasse astujate arvus.

Millest tuleb see rahahimu? Ebakindlusest? Et enne majanduslik kindlustatus ja siis kaunid kunstid?

Asi on nii rahas kui prestiižis. Meil puudub ju vastav traditsioon. Mis puudutab näiteks maalikunsti, siis näiteks  Hollandis on  pikk ajalugu.

Mõni perekond kogub juba kümnes põlv kunsti. Meil on kultuurilisi katkestusi liiga palju. Kui Eesti inimene saab rikkaks, ega ta ei hakka tavaliselt kunsti ostma. Näiteid siiski on, aga teadlikku kunstikogumist on vähe, ja neil teadlikel pole tihti raha. Ma loodan, et praeguste rikaste inimeste lapselapsed hakkavad kunsti vastu huvi tundma.

Võib-olla liiga pragmaatiline mentaliteet, mis kaunid kunstid ja humanitaarvaldkonna kõrvale lükkab, ongi see teema, mille vastu peaks tänane kunst astuma, nii nagu 80ndatel astus julgem eesti kunst teise süsteemi, N. Liidu vastu?

Eks see õhus ole. See mentaliteet on mitme asja koosmõju, samas on palju juhuslikku. Kultuuripoliitika näiteks võib sõltuda ühest inimesest, ühest otsusest.

Mis saab EKAst? Kui inimestega sellest rääkida, siis sel sõnal ei ole enam tähistatavat objekti. Mina ka ei tea, kus see asub.

Praegu on kaevikusõda kestnud juba aastaid. Pärast vana maja lammutamist me elame kaevikus. Kaevikusõda väsitab ära. Lõpuks antakse alla. Loobutakse oma maja nõudmast. Ma ei annaks alla, aga väga kaua vastuvoolu ujuda ei saa. Mingi otsus tuleb teha.

Ma ei tea neid praegusi poliitilisi taustu, aga ma tean, et isegi ebamugavate tingimustega harjutakse ära, kui need kestavad kaua.

Minul on kergelt nostalgiline valu hinges, sest olin selle majaga üle 30 aasta seotud.
Kas lõpetame mõne positiivse noodiga?


Aga võta see lõpp lihtsalt maha.

Mina ei võtaks siiski. Aitäh intervjuu eest!

Jaan Toomik CV

•    Sündinud 2. oktoobril 1961 Tartus.

11.12.2019 12.12.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto