Sisukord
Uudised
Postimees
11.07.2020
Eesti Priit Hõbemägi on valmis minema kultuurikomisjoni vastu kohtusse Eesti lühiuudised Vanglamüüri lammutamine tõi hea üllatuse Kriis suunamudijaid ei murdnud (2) Majandus Analüüs: Tallink kaotas üle kahe miljoni reisija (2) Apple’i aktsia ralli teeb murelikuks, analüütikud soovitavad siiski osta (1) Välismaa AJA PEEGEL. Tunnistajad vaikivad seni Srebrenica ohvrite matmispaikadest Välismaa lühiuudised Arvamus Mihkel Kunnus: hukkamine e-kohtus (5) President Kanye West (3) Tagasihoidlik töörügaja Linnapea salarelv 111 päeva sisekaemust Juhtkiri: tõuksisõit pole lapsemäng (1) Tühista või saa tühistatud: avalikust arutelust sotsiaalmeedia ajastul (2) Sport MMA-eksperdid Vallo Hannus ja Ari Matti Mustonen lahkavad UFC suurt peamatši Ville Arikese kolumn: spordimaailm, mida me veel ei tundnud Tiidrek Nurme andis kogu oma elu jooksmisele (3) Merendus Täna algaval Muhu väina regatil suuri pidusid ei tule Merenduse lühiuudised AK Põhjala võlud ja valud: vana kummitehas võidetakse inimestele tagasi Arter Laevandusjuht Kadri Land: Tundub, et põdesin koroonat juba aasta algul Eesti jälle esirinnas! Mets kaob, mis mühiseb (58) Õiguspsühholoog Talis Bachmann: kui on ainult sõna sõna vastu, siis ei tohiks süüdi mõista (6) Põhjala võlud ja valud: vana kummitehas võidetakse inimestele tagasi «Väina tuled see aasta?» Romantikadisainer – ongi selline amet? Mis on saanud rahvaautost? Škoda Octavia sõiduproovis püüame saada jälile (1) Kuidas voltida periskoopi? Huawei täiustas parimat kaameratelefoni Esimene rokifestival tähistas totaalset vabanemist Meelelahutus Koomiks Sudoku

Õpetaja paneb Tootside silmad särama

3 min lugemist
Ühiskonnaõpetuse tund Raatuse gümnaasiumis toob ka varasest hommikutunnist õpilastele sära silmesse, sest noor õpetaja Marko Ringo ei õpeta lihtsalt fakte, vaid püüab eelkõige anda nendele faktidele tähenduse. Õpilased on tunnis pigem partnerid kui lapsed. FOTO: Sille Annuk

Mida teie soovitaksite Reformierakonnale ja IRLile, et neil läheks järgmistel valimistel sama hästi kui Keskkerakonnal? «Nad peaksid viima Eesti Euroopa viie rikkaima riigi hulka, nagu nad lubanud on,» vastab 10. klassi poiss õpetaja küsimusele. Sõber lisab, et nad peaksid kuulama, mida pensionärid ja venelased räägivad.


On hommikune riigiteaduste tund Raatuse gümnaasiumis. Omavalitsuste valimistest on möödas vaid mõned päevad ning nendele lastele seal tunnis pole midagi lahedamat kui valimistest rääkida.

Aga et hasarti veel suuremaks ajada, kuulutab õpetaja välja võistluse.

Mitte ülesande, vaid võistluse: aja peale ristsõna lahendamine. 6. paremale, üheksa tähte: erakond; suurim kaotaja üle Eesti (võrreldes eelmiste valimistega). 4. alla, viis tähte: valimiskomisjoni esimehe nimi; kibe aedvili. 9. paremale, üheksa tähte: erakond, mis loodab häälte ülelugemisega saada sisse Tartu volikokku. 10. paremale, kümme tähte: inimesest suurem metallist objekt; temaga seotud jamad mõjutasid valimiste tulemusi.

Kokku 14 ristsõnareale  tulevad vastused nii ruttu, et läheb lahti meeskondlik võistlus, kes jõuab kiiremini töö õpetaja lauale tuua.

Hoolimata koolitunni varasest kellaajast põleb laste silmis tavatu huvi ja põnevus. Isegi tagumise pingi poisid on seljad sirgu ajanud ning püüavad igal hetkel õpetajaga vestlusse sõna sekka pista.

Eriline tavalises koolis


See on täiesti tavaline kool ja täiesti tavalised õpilased. Koolitund on aga eriline, õpilaste huvi aine vastu ja õpetaja on erilised. Eriti viimane.

Õpetaja on noor, 30. eluaastates. Nakatava entusiasmiga. Tavalisest huvitavamate õpetamisvõtetega. See noor mees koolis on Marko Ringo.

Raatuse gümnaasium on üks kahest koolist, kus ta õpetab ajalugu ja riigiteadusi. See on samasugune tüüpprojekti järgi ehitatud kool, milles Ringo ise oma kooliteed 1985. aastal Lasnamäel alustas.

Lisaks tavakoolile on Ringo õppinud ka n-ö eliitkoolis, Tallinna 21. koolis. Saanud sealt Eesti keskhariduse.

Kuna 1997. aastal tundus talle, et lisaks Eesti gümnaasiumidiplomile võiks tal olla ka ette näidata rahvusvahelise kooli oma, asus noormees veel kaheks aastaks teist keskharidust omandama Norra rahvusvahelisse IB kooli United World Colleges.

Pakend pole oluline


Aga diplom, või pakend, nagu Ringo seda ise nimetab, ei ole talle kunagi oluline olnud. Tegelikult on oluline ju see, kas sa selle juures, mida teed, oled õnnelik, võtab Ringo sisu pakendist välja.

«Ma lähen hommikul tööle ja ma olen õnnelik, sest mulle meeldib see, mida ma teen,» ütleb ta.

Marko Ringo koolitunnid ei ole õpetaja kõnelemine ülevalt kantslist alla lambukeste peale. Nii nagu ülesanne kannab tema tunnis võistluse nime, on ka õppekava Ringo silmis vaid alusdokument õppuritele tarkuse päheajamiseks.

Näiteks kuuenda klassi lapselt eeldab õppekava, et ta õpib igas ajalootunnis viis-kuus uut sõna, näiteks šaduff, agoraa ja etruskid. Faktimaterjali on väga palju ja pahatihti lähebki kogu aur faktide tuupimisele.

Selleni, mis roll ühel või teisel asjal ühiskonnas oli ning kuidas neid mõtestada, lihtsalt ei jõuta.

Ringo eesmärk on aga tekitada lastes huvi põnevate lugude ja faktikildude kaudu. Oma kooliajast meenutab ta füüsikaõpetajat, kes tõi huvitavaid näiteid igapäevaelust ja tekitas nii õpilastes tahtmise ka hiljem uurida, miks üks või teine asi füüsikaliselt toimib. 

Õppida Ringo eeskujust


Õpetaja on ennekõike inimene. Ringo õpetab Nõo põhikoolis Tootsi klassi, mille kohta ta ütleb, et need õpilased ongi nagu Toots – vahva sell, kes aeg-ajalt tegi tempe.

Ringo näeb poistega rääkides, kuidas on olud nende laste peredes. Seal on lapsi, kelle kodus on ühiskonnas aktsepteeritavatest väga erinevaid väärtusi.

«Kuidas ma saan nõuda lapselt, et ta räägiks mulle ühiskonna kolmest sektorist, kui ta vanemad on töötud, kui ta isa on pidevalt purjus – need ühiskonna kolm sektorit on temast kuskil kaugel-kaugel ja tema peaküsimus on selles, kuidas oma eluga hakkama saada,» räägib õpetaja.

Selliste laste puhul kuulab Ringo ennekõike, mis neil öelda on, avaldab neile oma arvamuse ja loodab, et õpilased õpivad tema eeskujust ning hakkavad nägema, et elu on võimalik elada ka teistsuguste väärtuste järgi.

Ringole on väga oluline, et õpetaja kuulaks õpilast, arvestaks tema seisukohtadega ning inspireeriks õpilast oma eeskujuga.

Mitte ainult teadmiste osas, vaid ka inimlike väärtustega nagu ausus ja hoolimine.

Küsimusele, mida Ringo kavatseb teha kolme aasta pärast, vastab ta kindlalt: «See küsimus, mida sa teed kolme aasta pärast, eeldab juba järgmist pakendit. See omakorda tähendab, et sa pole rahul sellega, mida praegu teed.»

Võibolla loob ta oma firma, võibolla läheb tööle ministeeriumisse, aga võibolla jätkab koolis õpetajana kuni pensionini.

Viisaastaku või kolmaastaku plaanist lahtilaskmisest on Ringo sõnul ainult võita. Oluline on see, et hommikul oleks tahtmine ja entusiasm tööle minna.

CV
• Marko Ringo on sündinud 1978. aastal Tallinnas.
• Õppinud Tallinna 13. keskkoolis ning Tallinna 21. koolis, kus omandas 1997. aastal Eestis keskhariduse.
• 1997–1999 õppis Norras United World Colleges’is, kus omandas rahvusvahelise IB keskhariduse.
• 2003. aastal omandas Tartu Ülikoolis politoloogia bakalaureusekraadi ning asus samal aastal Genfi Rahvusvaheliste Suhete Instituuti ajaloo magistrantuuri, mille lõpetas 2005. aastal.
• Hiljem on Marko Ringo töötanud riigikantseleis pressinõunikuna, Euroopa Ringhäälingute Liidus uudistetoimetajana, Tartu Ülikooli eetikakeskuses projektijuhina.
• Alates 2008. aastast osaleb Ringo «Noored kooli» programmis ning töötab Nõo põhikoolis ja Raatuse gümnaasiumis ajaloo ja riigiteaduste õpetajana. 

Seotud lood
10.07.2020 12.07.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto