Sisukord
Kultuur
Postimees
02.07.2020
Riik võtab haigetelt lastelt toetusi (5) Eesti Amet variseb koost (25) Autorite ühingu paleepööre õnnestus (1) Eesti lühiuudised Pätsi monumendi autor: hoidusime teadlikult aiapäkapiku moodi asjast (16) Droon Ämari lennubaasis Monogaamne heletilder, keda inimene tänavalt ei tunne Majandus Suurettevõtted alustasid boikotti Facebookile (4) Majanduse lühiuudised Eesti kolmas õlletootja lõpetab pruulimise (5) Eesti idufirma kaasas ligi 14 miljonit eurot (2) Välismaa Erdoğan tahab Hagia Sofia taas mošeeks muuta (1) Välismaa lühiuudised Kommentaar ⟩ Merkeli lõpuspurt Euroopas Saksa eliitüksus saab äärmusluse tõttu viimase võimaluse (11) Arvamus Juhtkiri: olla suur ja vastutada (3) Marica Lillemets: magusad miljardid (13) Rainer Osanik: rahapesu tõkestamisest Linda Lainvoo: Päts kui sümbol (3) Kalev Stoicescu: uus Jalta ja kuuendik planeedist (17) Ivo Lasn: välistudengeid on tarvis (1) Kultuur Näitus: Arvo Pärt avab end publikule väga intiimselt Tunded Pärdi Keskuses: mõte hajub, aga ei kao «Ukuaru valss» jõudis heliplaadile Mida sisaldab Arvo Pärdi 85. sünnipäeva aasta Sport FIFA jagab vutimaailmale 1,5 miljardit dollarit, Eesti saab sellest vähemalt tuhandiku Spordi lühiuudised Nõmme Kalju võitles Levadia vastu viigi välja Sander Raieste pärast Baskonia võitu: kahju, et ei õnnestunud ka Kaleviga Eesti meistriks tulla! Eesti 3x3-korvpallikoondised pääsesid EM-finaalturniirile Reis Suur sõbralik Sudaan Reisi lühiuudised Maa Elu Rajuvihm võib õrnale viljakõrrele suurt kahju teha Värske köögivilja krõbe hind sulab juulis üha soodsamaks Varuplaan on vahel paremgi Kihnu elab suvel külastajate rütmis Kihnu kört räägib rohkem kui Instagrami pilt Vingugaasiandur: sul polegi nohu, hoopis ahi vajab parandamist Kartulit keeda ja küpseta koos koorega Lindude vastu saab abi peletist Koduaias kasvavad seened, mida saab kohe praadida Meelelahutus Koomiks Sudoku

Tavaj, lahendame selle probleemi ära

2 min lugemist
Alissa Šnaider, Päär Pärenson ja Renzo van Steenbergen universaalsema keele otsingul. FOTO: Päär Pärenson

Kas meil on venelastega probleem? Kas nendel on meiega probleem? Esmapilgul tundub, et ei ole. Aga kui hakata Eestis elavate inimestega pikemalt rääkima, selgub, et teema kütab kired väga kuumaks ning hoia alt, et üksteisele käsitsi kallale ei minda.

Tellijale Tellijale




Täna ja homme õhtul lahkavad Kanuti Gildi saalis lavastuses «Tavaj» eesti ja vene kogukonna küsimust Eestis kolm erineva kultuurilise taustaga kunstnikku.

Puhast eesti tõugu tantsija Päär Pärenson, tema venelannast ametiõde Alissa Šnaider ja Hollandist pärit multifunktsionaalne ja multikultuurne multimeediakunstnik Renzo van Steenbergen, kes saabus siia eelmisel sügisel Von Krahli Akadeemia projekti raames. Ja jäi.

Idee saigi alguse Steenbergenilt, kes tajus enda sõnul juba esimese paari Eestis oldud päevaga, et siin on tegu kahe erineva kogukonna ja keeleruumiga, kes omavahel eriti ei suhtle, mis teda väga hämmastas.

«Ja kui hakkasin sellest Mardiga (Mart Koldits) maal viina võttes rääkima, sain aru, kui kirglikult eestlased sellesse teemasse suhtuvad. Et tegelikult peituvad selle teema juured kusagil väga sügaval inimeste sees. See fenomen hakkas mulle väga huvi pakkuma, tahtsin sellest lavastust teha,» kõneleb Steenbergen.

Seejärel haaras ta projekti ka Šnaideri ja Pärensoni, kes kumbki ei saanud esmapilgul aru, milles Steenbergeni probleem õieti seisneb. Kuid eestlaste ja venelaste vaheliste erinevuste üle sügavamalt mõeldes omandas see küsimuse nende jaoks hoopis uudse lähenemisnurga.
«Selle üheksa kuu jooksul, mil me oleme seda lavastust teinud, on kõik täielikult muutunud,» kõneles Alissa.

«Enne mulle ei meeldinud, kui inimesed mine venelaseks pidasid, sest ma tahtsin nii väga saada eestlaseks, saamata aru, et see on võimatu. Nüüd, olles näinud mõlema poole seisukohti, ma aga mõistan, et inimestega suheldes pole tegelikult vahet, mis rahvusest sa oled.»

Ka Pärensonile tundus algul, et mingit otsest probleemi tal ju venelastega ei ole. Probleeme ei tekkinud ka teema üle pikemalt järele mõeldes, küll aga tuli välja mõningaid üllatusi.

«Näiteks ma arvasin varem, et mul on ka kindlasti tänaval inimeste sildistamise probleem, aga siis tuli välja, et tegelikult ma ei mõtlegi, kas inimene on nüüd eestlane või venelane,» rääkis Pärenson. «Ja mind samuti üllatas, et Alissa tahtis olla eestlane, ma uskusin, et kõik on oma rahvuse üle uhked.»

Kõik kolm tegijat rõhutavad, et kindlasti ei püüa lavastus «Tavaj» välja tuua mingeid kultuurilisi erinevusi või sarnasusi eestlaste ja venelaste vahel, vaid üritatakse leida mingi kolmas, täiesti uuel tasandil asuv universaalne keel, milles kaks lõhestunud kogukonda omavahel suhelda saaksid. Sellest ka lavastuse pealkiri «Tavaj» – venekeelne sõna eestipäraselt kirjutatuna. Ning põhiline eesmärk on, et ehk pärast lavastust on kaks kogukonda jälle teineteisele veidigi lähenenud.

Lavastus pole ka mitte tühja koha peale ehitatud, vaid «Tavajle» eelnes kuudepikkune uurimisperiood, kus koostati ankeedid küsimustega rassismi ja identiteedi kohta, millele vastas 30 inimest, samuti kõneldi oma sõprade, tuttavate ja sugulastega ning loeti vastavaid artikleid.

Idee algataja Steenbergen on juba esmaspäeva õhtul, kaks päeva enne esietendust, tehtuga väga rahul. «Ma tunnen, et mõned inimesed on hakanud juba selle teema peale mõtlema, ning samuti on mul väga hea meel, et esimest korda tegi Kaunti Gildi saal lavastuse plakatid ja bukletid nii eesti kui vene keeles. Huvi on tundnud ka vene meedia,» selgitas ta.

01.07.2020 02.07.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto