Sisukord
Arvamus
Postimees
25.01.2020
Eesti Riik vajab kliima jaoks miljardeid, osa võidakse katta laenurahaga (26) EMA galal võidutsesid enim Anna Kaneelina ja nublu (2) Michal kaebas Mustamäe linnaosa lehe peale korruptsiooniküttidele (6) Riik plaanib roolijoodikutele uusi karistusi (45) Terviseraja ehitus algas puude mahavõtmisega (23) Jaaganti poliitikaradar. Kes vana asja meelde tuletab... (1) Apteegireformi arutelud on vajunud talveunne
Esimene naine Kuul? Eesti juurtega Nicole Aunapu Mann teeb kosmoseajalugu (9)
GALERII ⟩ Hämmeldunud taimed on õitsema hakanud Postimehe aasta inimene Tanel Toom: Andresed, Pearud ja Krõõdad on peidus meis kõigis Iraagist naasnud ohvitser: olime maastikul kaitstud (5) Haigla remondiga haihtus kunstiteos (11) Keskerakond mängis end Tartus võimult välja (14) Väidetav ahistaja: las tüdrukud tulevad tundi pikema seelikuga (24) Tartu pikaaegne võimuliit tüürib lahutuse poole (10) Minister Kiik jälle ministrite Helmete hambus (29) Võimuliit ajab laste kodakondsuse asjas oma jonni (8) Majandus Netflixi aktsia tõusis tublisti Kaubamaja kasumikasv seisab Aktsiatarkus: pole tähtis, millal osta, peaasi on osta järjekindlalt (2) Eesti firma püüab Vene pankrotipesast miljoneid Lagarde alustas suurt arutelu (4) Saudi kroonprints aitas häkkida Bezose telefoni (1) Tundmatu 100 miljoni firma, mis teeb prügist aarde (4) EKP uus juht plaanib suuri strateegilisi muudatusi (10) ANALÜÜS: Luige ja Linnamäe kurnava vastasseisu ootamatu pööre Soome kardab Eesti kaudu smugeldatud kanu ja mune (1) Kütusemüüjad tõstsid marginaali (2) Välismaa Diplomaatiline puutumatus võib surmaga lõppenud õnnetuse põhjustaja päästa (4) KOHALIK VAADE. Maaturism pürgib Moldova kaubamärgiks Vananev Soome otsib lahendusi (6) Macroni pensionireformi vastu võideldakse tapmisähvarduste ja elektrikatkestustega (3) Paremtsentrist tõrjutud Orbán astub lavale radikaalidega Viimsepäevakell liigutati ajaloo süngeimale näidule (3) Kreekal paluti viia põgenikelaagrist ära 140 haiget last Putini reformikava lendab parlamendist läbi Naine maeti maha sugulaste teadmata Piirikaos lõhkus migrandikaravani ja eraldas lapsed vanematest (14) Auschwitzi vabastamisest möödub 75 aastat (16) Arvamus Els Heinsalu: pärismäng ja päriselu (1) Tänaku-maania järgmine tase (2) Kaneeli meie kõrvale Puuduv Eesti esindaja (3) Koroonaviiruse õppetunnid Margus Parts: kliimapaanika ei päästa maailma (19) Tarun Gidwani: India võitleb iga hinge eest (3) Raul Potisepp: Mart, osta elektriauto! (7) Lemmit Kaplinski: elektrivõrguga tuumakala püüdmas (19) Kerttu Kirjanen: millal lõppeb ohvri süüdistamine? (24) Juhtkiri: et ooper ei vananeks Meie Eesti Kaarel Relve: hoiualal ehitamisel tuleb mõjusid hinnata Kaarel Relve: ehitiste võimalikkusest hoiualadel Aleksei Lotman: loodus vajab ehitamise eest kaitset (2) Sünnituskodu toob abi lähemale (1) Las naised sünnitavad, aga kus? Ämmaemandad astuvad arstide varjust välja Silvia Kaugia: vägivallal on õige mitu nägu (2) Aimar Altosaar: ükski alandamine ei too kodurahu lähemale Kätlin Konstabel: õigustused pole lahendus, vaid umbtee (2) Eimar Veldre: turvatöötajate õigused suurenevad (4) Kultuur Kas abielu tähendab naise jaoks allaandmist? EMA galal võidutsesid enim Anna Kaneelina ja nublu (2) Millised on Eesti parimad näitused? Märgata kosmilist balletti köögivalamus? Meie muusikateater vajaks väikest dopingusüsti? Kultuuri kiirpilk Maheteater ise tehtud keelest Nädala plaat. Aeg luubis, gaas põhjas Bänd, kes mänginud duetti tehisintellektiga NO99 kadumine kasvatas erateatrite rahakotti Sport Karm olümpiakadalipp, kust tahaks läbi pugeda PM Monte Carlos. Tänaku õnnetuse ümber ringleb kaks spekulatsiooni (8) Karl-Eduard Salumäe kolumn: Monte on ka Tänakuta nauditav PM Monte Carlos ⟩ Tänak: vahet pole, kellega võidelda, lõpuks tuleb kõiki võita Kontaveit dikteeris mängu ja sammus järgmisesse ringi Anett Kontaveit tegi kiire ja korraliku töö Margus Martini kolumn: võrkpall vajab Belkat ja Strelkat Kas pidev muudatuste karussell Eesti korvpallis on paratamatu? WRC-isad, ärge tehke võidusõidusarja viga! Kalev võttis Avtodori pakutu lahkelt vastu Haaland esimest, Haaland teist, Haaland kolmandat korda! Sildaru oodatud kuld, mis tuli arvatust napimalt (3) Ajalugu teinud McGregor noomis «eksperte» Mudast priiks ja pilk unistuse poole. On’s see reaalne? Kas Kalev/Cramo murrab nukra mustri? Priit Pulleritsu kolumn: mõnus on peksta Venemaad (5) Sportlase psühholoogiline väljakutse: kuidas saada pingega sõbraks Tervis Eluohtlikke kukkumisvigastusi saab ennetada lihtsate moodustega Täppismeditsiin aitab ravile allumatu vähiga võidelda Salakaval puugihaigus külvab mõistmatust ja kannatusi (3) Inimeste heldus aitab tõbesid alistada Uued eestlaste loodud rakendused abistavad võitluses vähiga Dermatoloog õpetab, kuidas hoiduda talvel nahakahjustusest Geenide muutmine võib haigustest päästa (1) Südameoperatsiooni vajava Dilara ema: ta on nagu liikuv pomm (7) Budistlik munk õpetab enda sisse vaatama ja pettumusi jätma Väljakutse: kas maratoni on võimalik joosta taimsel kütusel? (2) Luupus vangistas noore eestlanna iseenda kehasse Tänavu ähvardab salakaval seagripp (1) Isoleerimine tööelust vallandas eestlannal skisofreenia Kardioloogia kolib äppi ja pilve Pereterapeut õpetab suhtes ohjad enda kätte haarama (6) Kas enamik apteeke on tõesti sulgemisohus? Kliima Kliimaneutraalse tuleviku võti valmib Ülemistel (14) Kliimaneutraalsusega venitamine toob Eestile 125 miljonit (8) Soe vesi tappis miljoneid merelinde (1) Bioloog seletab: kuidas meile keskkonnaküsimustes laste, koerte ja maakeradega kärbseid pähe aetakse (11) Kliimamuutus lööb sakslaste juurdunud elu kõikuma (23) Kümnendi lõpus on kliimaselgus veel väga kaugel (3) Nessun dorma ehk täna öösel ei tohi keegi magada (3) Pelletite põletamine kõrvetab näpud (20) REPORTAAŽ: Kliimakonverentsil seisab kesksel kohal kuum õhk (3) Uppuva Veneetsia teadlastel on vaidlemisest kõrini - kliima muutub ja me peame reageerima (10) Uuring: kliimamuutuste tervisemõjud annavad endast juba praegu märku (5) Puust ja punaseks: kuidas igaüks kliimamuutustele vastu astuda saab (2) REPORTAAŽ: Protestijad ja tegutsejad – koolinoored tajuvad kliimavastutust teravalt (2) Inimese ajastu tähendab vastutust Kliima kõrval on meil käsil veel kolm kriisi (6) Kliimamuutuste mõju meredele ja polaaraladele enam ära ei hoia Merendus Meie meretööstus säras Saksamaal Tankerid pumpavad vene gaasi Eesti vetes ümber (2) Nord Stream 2 lükkub määramatusse tulevikku (2) Avameretuulepargis hakatakse rannakarpe kasvatama (2) Sonaritehnika avab hüdrograafidele merepõhja saladused Luba käes, väga palju on teha Omaani politsei suurtellimus lööb Saaremaa laevafirma äri õide (7) Eesti rikkaim vald tahab sadamatest loobuda Uus projekt «Kopter» lubab rohkem lendavat kiirabi Eesti perefirma betooni nõutakse Fääri saartest Jaapanini Paadi ajas kummuli ports halba õnne Lõbusõitjad eelistavad paati ostmise asemel rentida Saaremaal vette lastud patrullkaater asub tööle Vahemerel Pärnu jahisadama ruumikitsikust leevendaks lahtikäiv sild (1) USA ja ELi kaubandussõda moonutab luksuspaatide hindu Avamere kala takerdub keskkonnanõuetesse Tallinn Harjumaa tulevik sõidab trammis (5) Tallinn saab lähiaastatel ridamisi uusi monumente (5) Jäätmete käitlejal olgu edaspidi tagatis (3) Muuseumilaeva hulljulge kapten Kalamaja sai bussiliini asemel kasutu peatuse (3) Muinsuskaitse päästab maailma suurimat gobelääni (1) Keskturgu ootab roosiline tulevik (4) Tallinna alkopiirangud: lastega tegelejad poolt, ettevõtjad vastu (5) Tallinn soovib üleriigilist viinamüügikärbet (4) Ulmeline ehitis kerkib tulevikutehnoloogia abil (1) Tallinn plaanib teed läbi Pirita roheala (5) Tarbija Ära mine metsa mütsiga lööma Mille järgi elektripaketti valida? (3) Kui ruttu jõuab valmistoit äärelinna? (1) Taxify tankla tiris hinnad alla ka mujal Septembri ostukorv: Prisma võitis kümne sendiga HINNAVÕRDLUS Millisest poest saab kõige soodsamalt koolitarbeid? Hooliv omanik kiibistab kassi Varjatud puuduste leidmine nõuab spetsialisti silma Enamik rendib liiga väikese peotelgi Laevaga saab nii Visbysse kui ka Piirissaarde Prügi sortimata jätmine võib minna kulukaks (8) Teadus Eestlanna kosmiline tähelend Ajalooline maandumine või häving - India plaanib nädalavahetusel riskantset Kuu-maandumist Vana DNA näitas, millal Uurali geenid Eestisse jõudsid (15) Teadlased lõid GMO-kanad, kes munevad vähiravimeid (7) Kuu tagakülge uurivatel hiinlastel on ambitsioonikad plaanid Lubamatu teadus: geenmuundatud beebide looja kaitses eksperimenti Võltsingud, eetikaprobleemid ja salatsemine - segadus GMO-beebide ümber suureneb Läbimurre: Šveitsi täpsus pani jalust halvatud kõndima (1) Uuring: neandertallased pärandasid meile viiruse eest kaitsvad geenid Eesti teadlane: tänavused keemia-nobelistid on juba praegu maailma paremaks muutnud Mammutuuring näitas, kuidas tundra soojemas kliimas «kasvama» hakkab (1) Kodu Lihtne juhis: Eesti aiapidaja õpetab, kuidas rajada ilus püsilillepeenar Praktiline terrass toob aia tuppa Vabakujuline hekk kääre ei nõua Naabrivalve on jõudnud enam kui 500 paika Eestis Lihtne juhis: kui teada paari tõde, saab terrassi ehitamisega hakkama igaüks Kogukonnaaed toob naabrid ühisele peenrale Eesti naine tõestab, et ideaalne kodu võib olla väga pisike (3) Päikeseelektrit toodab juba paar tuhat kodu (1) Eestlane kipub aiatöödega kasu asemel kahju tegema Noor linnapere astus julge sammu ning kolis maale elama (1) Kaasaegne kasvuhoone teeb taimekasvatuse töö omaniku eest ära Reis Kaubarändur Aasias: Laoses varu mõnuga kannatust Vene hing külmetab Hiina piiri ääres Suure punase saare Madagaskari ühelt rannikult teisele Videolugu Veneetsiast: vihased kohalikud ja hullavad turistid Üheksa rohelist tähelepanekut Ljubljanast «Jutustan sulle Magadanist...» Kultuuride peidetud erinevused Vajad ideid alkoholivabaks puhkuseks? Mine Sharjah’sse! Berliin mäletab müüri ja pisaraid Kaalusekeldused mägiriigis: kas eksib vedrukaal või digikaal? Kui unistad nutivabadest lastest, sõida Tarifale AK EKI keelekool: vabandame, kohad on täis (5) Karin Niinas: sõnum pressiesindajale: massikommunikatsiooni ajastu sai läbi! Aro Velmet: bakterite kolonialism kummitab tänase päevani Piiririigis nagu Eesti on peaaegu kogu poliitika julgeolekupoliitika Unenäoline fantasmagooria Rooma motiivil Rulapargis on disain kõige alus Millised on Eesti parimad näitused? Lisandus kuuekümnendate põlvkonda Vikerkaar loeb. Kes on 20. sajandi inimene? Peeter Espak: kõik inimesed ei ole võrdsed (16) Nädala plaat. Seltskondlikuks kasutamiseks Arter Kas abielu tähendab naise jaoks allaandmist? Elu uute kopsudega Kõik võitlusse halli vastu! Priit Pullerits: lumehelbekesed tuleb panna pingeritta! (8) Priit Pullerits uurib: kuidas saada Ott Tänakuks? (1) Koos madrus Kerstiga Antarktise avastamise aastapäevale vastu Mati Vetevool: kui raha inimese kätte saab, on asi metsas (29) Miks esivegan Sandra Vungi-Pohlak jälle muna ja kala sööb? (26) Anna Kaneelina tunnete tuumapommid tegid EMA galal puhta töö! Golf. Kaheksas. Esimene sõiduproov uue põlvkonna Golfiga (1) Homses Arteris: kalatööstur Vetevoolu karm aasta ja Eesti naise elu uute kopsudega Maa Elu Lumeta talv talvsespordi Mekas asuvaid turismitalusid liigselt ei muserda Kevad südatalvises aias paneb aiaomaniku muretsema (1) Mao- ja soolehädasid saab ravimtaimedega leevendada Ilmajutt: antitsüklon ehk kõrgrõhkkond 10 nõuannet, kuidas vältida piiritüli Lepiku talu eksperiment tõestab kanamunade kuudepikkust säilivust Arvamus: lühinägelikud otsused teevad tuska Skandaalid kukutavad kalahinda Kodumaist head köögivilja peaks tänavu jaguma Luunja kurgi hind langes märgatavalt Nädala mõte: meid petetakse! Tartu Ehitatava kortermaja alt paljastus paarkümmend luustikku Viie maakonna rahvas hakkab ühiselt neljarealist maanteed nõutama (7) Ühel ajal alustanud kultuurikeldrid ei kavatse kumbki nime muuta Olümpialootus Kristin Kuuba servib pallid ribadeks Vastsed aukodanikud näevad Tartu keskpunktina ülikooli (1) Heidi-Ingrid Maaroos ja Tiiu Aro: vaimu ja võimu põrkumine kliinikumis Sotsid külmutavad valimisaastaks Tartu 81-eurose lasteaiatasu (1) Linnamuuseumis kohtab kolme haruldust Fotod: kevadine ilm pani botaanikaaias õitsema nii sinililled kui lumeroosid, priimulast rääkimata Vanalinna päevinäinud häärberi seinad peidavad eri ajastute moodi Maakool metsade keskel annab võimaluse ka neile lastele, kellega suured linnakoolid hätta jäävad (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Riho Terras: kellele on vaja müüte Eesti riigikaitsest?

5 min lugemist
Riho Terras. FOTO: Kaitseministeerium
NATO kollektiivkaitsesse uskumine ning samas Eesti enda kaitsevõime arendamine ei ole vastandlikud, vaid on sama mündi kaks külge, kirjutab kaitseministeeriumi kantsler Riho Terras.

Tellijale

Kahetsusväärsel kombel on Eesti avalikkuses levitatud arusaama, justkui oleks Gruusia sündmused 2008. aasta augustis andnud raske hoobi meie seniste julgeolekupoliitiliste valikute põhialustele ja tõsiseltvõetavusele. Eesti kaitsepoliitika kujundajad ja planeerijad olevat kõik need aastad uskunud «ajaloo lõppu» ja igasuguse konventsionaalse ohu puudumisse meie lähinaabrite poolt, millest tulenevalt olevat unarusse jäetud ka Eesti enda kaitsevõime arendamine. Ajaloolane Allan Käro läheb isegi niikaugele (PM, 2.11), et räägib Eesti ametliku julgeolekustrateegia «kokkukukkumisest» sel hetkel, kui Vene tankid läbisid Roki tunneli Vene-Gruusia piiril.

Avalik debatt Eesti riigi julgeoleku- ja kaitsepoliitika aluste ja suundade üle on igati tervitatav ja vajalik. Kurvastust tekitab aga see, et kohati ei suudeta seda debatti läbi viia sisuliselt, lähtudes reaalsest olukorrast ning tuhandete kaitseväelaste ja ametnike senitehtud tööst. Selle asemel kiputakse kasutama kontekstist väljarebitud retoorilisi sõnavõtte ning isegi hoiakute ja uskumuste omistamist, millel pole reaalsusega mingit seost.
Leppigem alustuseks kokku kahes lihtsas asjas.

Esiteks. Eesti julgeolekupoliitika peamiseks eesmärgiks on Eesti iseseisvuse säilitamine ning eesti rahva edasikestmine. Milline on selles valguses Eesti olukord praegu? Eesti on endiselt iseseisev riik, kelle põhiseaduslikku korda pole keegi veel isegi proovinud kukutada. Tänu liikmesusele NATOs ja Euroopa Liidus on meie rahva julgeolek paremini kaitstud kui ei kunagi varem. Sellises olukorras rääkida sellest, et Eesti «julgeolekustrateegia kukkus kokku» seoses ühes mitte-NATO riigis toimunud sõjalise konfliktiga meist 1000 kilomeetri kaugusel, on pehmelt öeldes fantaasia.

Teiseks. Kuulumine maailma võimsaimasse kollektiivkaitseorganisatsiooni NATO on andnud meile Eesti ajaloos enneolematult võimsa garantii ja heidutuse meie riikliku iseseisvuse kaitseks. Samas ei tähenda see meie kaitsepoliitika kujundajate ja kaitseplaneerijate jaoks kindlasti «ajaloo lõppu», sest NATOga liitumine ei muuda olematuks võimalikke negatiivseid arenguid meid ümbritsevas julgeolekukeskkonnas. Seetõttu mainivad ka meie «läbikukkunud» julgeolekupoliitilised alusdokumendid võimalust, et välistatud pole otsese sõjalise ohu taastekkimine tulevikus.

Seda võimalust võetakse arvesse ka julgeolekuasutuste, kaitseministeeriumi ja kaitseväe regulaarselt koostatavates ohuhinnangutes ja -stsenaariumides. Arusaadavatel põhjustel on need dokumendid salajased, kuid võime siin kinnitada, et kaitseministeerium ja selle valitsemisala on küll viimased Eesti Vabariigis, kes usuksid «ajaloo lõppu». Vastupidi, oleme need, kes valmistuvad kõige halvemaks. Mis omakorda ei tähenda, et sellest kõigest valjul häälel ja leheveergudel kõnelema peaks.

Omaette küsimus on, kas meil on mõistlik oma halvimaid hirme ja ohuprognoose otsesõnu kajastada avalikes dokumentides? Kui nii ei tee isegi konventsionaalse sõjalise ohu vastu massiivset sõjaaja kaitseväge arendav Soome, siis miks peaksime seda tegema meie? «Julgeolek on väga komplitseeritud inimtegevuse valdkond, mille haldamiseks on vaja selget pead, külma kõhtu ja sooja südant ning oskust oma suud valitseda. Tulu ei tõuse ei hirmudest värisevast südamest ega palavikuliselt mõtlevast peast, emotsioone kuulutavast suust rääkimata,» leidis kaitseminister Jaak Aaviksoo hiljuti oma veebipäevikus.

Kaine analüüs ning ka halvimate ohtudega arvestamine paistab selgelt välja ka selles, millises suunas ja mil moel oleme arendanud oma sõjalist riigikaitset NATOga liitumise järgsetel aastatel. Erinevalt avalikkuses kohati esinevatest väidetest, justkui oleks kogu kaitseväe areng pärast 2004. aastat orienteeritud vaid välismissioonidel osalemisele, on paralleelselt ja pidevalt arendatud ka Eesti enda kaitsevõimeks vajalikke võimeid.

Valdav osa viimase viie aasta jooksul kaitsevaldkonda investeeritud miljarditest kroonidest on kulunud just eelkõige Eesti enda kaitsevõime arendamisele. Välismissioonidega seotud otsesed ja kaudsed kulutused ei ületa 10% kaitse-eelarvest, ülejäänud 90% rahalisest ressursist toetab otseselt Eesti enda territooriumi kaitseks mõeldud võimete arengut.

Iga-aastaselt on välja õpetatud ja reservüksusteks formeeritud vähemalt 2500 kutsealust ning see arv näitab vaikset, kuid pidevat kasvutendentsi. Suuri kulutusi on tehtud uute haubitsate, tankitõrjeraketisüsteemide ja õhutõrjesüsteemide hankimiseks, samuti moodsa sidevõime loomiseks terve kaitseväe tarbeks. Kogu kaitseväe autopark on täienenud enam kui tuhande uue veoki ja maasturi võrra. Sadu miljoneid kroone on kulutatud mobilisatsioonisüsteemi rajamiseks ja uute kaitseväelinnakute arendamiseks Tapal ja Võrus, kus eelkõige teenivad just ajateenijad. Viimastel aastatel on pööratud olulist tähelepanu Kaitseliidu eelisarendamisele. Seda nimekirja võiks jätkata veel pikalt, kuni ajateenija-reservväelase isiklike rakmete ja seljakotini välja, mis on samal tasemel kui elukutselisel missioonisõduril. Ja see kõik ei ole olnud mingi juhuslik tegevus, vaid lähtus 2004. aasta alguses kinnitatud «Kaitsejõudude struktuurist ja arengukavast».
 
Välisoperatsioonidest rääkides – ka nendel osalemine on lisaks laiemale julgeolekupoliitilisele kontekstile investeering muu hulgas teise meie riigikaitse alussambasse ehk esmase kaitsevõime loomisse – igapäevaselt saame väärtuslikku kogemust varustuse, relvastuse, juhtimisprotseduuride ja taktika uuendamiseks kõrge intensiivsusega lahingupiirkondadest. Tõsi, kahetsusväärselt sageli ka vigastatute ja langenute hinnaga. Praeguseks on erinevates sõjakolletes osalenud üle 3000 Eesti kaitseväelase ja kaitseliitlase. See on väga tõsine potentsiaal kaitsevõime arenguks Kodu-Eestis väljaõppelistel eesmärkidel, vajadusel ka Eesti kaitsmisel relvaga.

Ainuüksi need faktid ja Eesti enda kaitseks tehtud jõupingutused lükkavad ümber väited, justkui vaataksid meie kaitseplaneerijad maailma läbi «ajaloo lõpu» prisma ning valmistuksid vaid välismissioonideks kaugetel maadel. Sest vastasel korral võiks ju piirduda vaid paarisaja elukutselise kaitseväelase relvastamise-varustamisega – tee, mille on valinud nii mõnigi väikeriik meie lähinaabruses. Eesti selge strateegiline eelistus on arendada tasakaalustatud riigikaitsemudelit, mis sisaldab nii omaenda kaitsevõimet kui tihedat koostööd meie sõjaliste liitlastega NATOs.

Gruusia sündmused 2008. aasta suvel on ilmselgelt jätnud oma jälje rahvusvahelisele julgeolekuolukorrale – need näitasid, et kurval kombel leidub Euroopas veel jõude, kelle jaoks on poliitiliste tüliküsimuste lahendamine sõjalisel teel täiesti lubatav vahend. Kuidas aga muutis Gruusia-Vene konflikt Eesti kaitsepoliitika ja -planeerimise põhilisi suundi? Pärast 2008. aasta suve viidi Eestis läbi selle konflikti õppetundide analüüs, mis üheselt kinnitas meie seniste suundade ja valikute täielikku õigsust. 

Aeg-ajalt arvatakse, et Eesti valitsuses pool aastat pärast Gruusia augustisõda kinnitatud sõjalise kaitse arengukava oli meie vastuseks suvistele sündmustele, kuna näeb ette mitmete Eesti enda kaitsevõimeaspektide edasise tugevdamise. Tegelikult olid nii selle arengukava aluseks olevad ohustsenaariumid kui ka peamised võimearendusprioriteedid välja töötatud kaua aega enne mullusuvist konflikti Kaukaasias.

Puhtsõjalisest aspektist näitas Vene-Gruusia konflikt, et määrava tähtsusega on sellises konfliktis piisav luure ja eelhoiatus, toimiv ja segamiskindel sidevõime, võime teostada manöövrit avatud maastikul ehk teisisõnu erinevate soomustatud lahingumasinate olemasolu, arvestatav õhukaitsevõime, samuti võime formeerida reservväelastest kiiresti võitlusvõimelisi väeüksusi.

24.01.2020 26.01.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto