Sisukord
Tarbija
Postimees
22.02.2020
Isamaa Huawei-ohu koosolekul osales Huawei lobist (4) Eesti Linda Raunet ja Eesti Vabariik – 102 aastat ühiseid mälestusi Viljandi valmistub võõrustama presidendi pidu Süda läheb soojaks ja hingele pai – pannakse tähele Mida teha vabariigi aastapäeval? Majandus Põhjamaade pankade veri hakkas viimaks hüübima Välismaa «Ihne nelik» keeldus kriipsugi taandumast Kolmejalgsed vallandasid liiklusraevu Liibüas evakueeriti sõja jalust mitu tuhat kaamelit Arvamus Juhtkiri: viinarindel muutustega Evelyn Kaldoja: valgustav lobiabsurd (1) Õlitööstuse eestkõneleja Sipsik elab veel! Läti ema eksirännakud Esitus, mis tõi pisara silma Kertu Birgit Anton: kliimapööret ei tehta meie eest ära (10) Kultuur ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Sport Eesti mehed vollemaailma absoluutses tipus Taavi Libe: kuidas tuua inimesed video­mängude abil spordi juurde? EAL nõuab Rally Estonia korraldamise eest meeletut summat Kriisk: presidendiamet oleks minu olümpia Soomlase ajastu start jahmatas isegi suuri optimiste Kliima Pehme talv paneb rannad uut tasakaalu otsima AK Tehnoloogiagigantide uue põlvkonna juhid Liiga hilja ja poolikult tehtud otsus Ukraina ekspert: «Ilma Venemaa otsese sekkumiseta oleks see sõda varsti läbi» Hasso Krull: maa, rahvas ja riik (5) VIDEO ⟩ Kunst sinu ümber. Dokumentaalne poeet Kristina Norman ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Kus poliitik ees, seal bandiidid taga Nädala plaat. Nagu seest külm juustuburger Nädala plaat. Ruttab aeglaselt keset üksildasi masse Kutse presidendi vastuvõtule Juurikas. Eesti tänab Arter Liis Velsker: mõtlesin, et paneks kogu raha selle alla, et lihtsalt ennast hävitada Käputäis Eesti «kurjategijaid» Siberi kolkas... Viirusest ohtlikum (1) Kaitsja, kes võib mõnikord osutuda tapjaks Umbe hää süük!* Arter otsis võrumaist pidupäevamaitset Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Kodune helisüsteem 10 000 euro eest. Eestis loodud Audese tippkõlarid valmivad kuulmise järgi (5) Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Moositööstur: toidutegijad hindavad moosis taas marja

3 min lugemist
AS Bacula juhi Vahur Vuksi sõnul on tänavune aasta olnud väga rikkalik, nii et kodumaisest toorainest moositehasel puudu ei jää. FOTO: Maarja Otsa

Eesti suurima, Aakrel asuva moositootja AS Bacula kogemused näitavad, et järjest rohkem on toitlustuses ja toiduainetööstuses läinud hinda kõrge marjasisaldusega moosid ning tahetakse, et moos oleks võimalikult lisaainetevaba.
 

Tellijale

M eilt on küsitud sedagi, kas saaksime teha moosi nii, et me ei pane üldse suhkrut, vaid ainult marju, lausus AS Bacula juht Vahur Vuks. Kogenud marjatöösturit ajas see palve muidugi muigama. «Päris ilma suhkruta ju moosi ei tee. Muidu on see lihtsalt püree, mitte moos.»

Aakre moositehase tootmistehnoloog Ana Vingi sõnul oli veel mõni aeg tagasi peamiseks moosi-
müüki määravaks teguriks selle hind, kuid nüüd uuritakse järjest rohkem moosi marjasisalduse ja tootes peituvate lisaainete kohta. «Tahetakse, et oleks palju marju – isegi kuni 70 protsenti – ja võimalikult vähe lisaaineid,» rääkis Ana Vink.

Märgatav muutus
Tootmistehnoloogi sõnul on suhtumises moosi toimunud märgatav muutus, sest alles mõni aeg tagasi toodi Poolast üheeurose
kilohinnaga moosi sisse ja imestati, miks Aakre tehas taolist moosi ei paku.
«Arvutad nii- ja naapidi, aga ei saa hinnaks kuidagi ühte eurot. Pärast muidugi selgus ka nende Poola mooside tagamaa. Tuli välja, et kõik jäägid – kestad ja koored –, mis meil visatakse põllu peale, jahvatati seal ära ja pandi ka moosi sisse,» meenutas Ana Vink.

Moositehase juhile Vahur Vuksile valmistab viimase aja suundumus marjarikkamate mooside poole vaid heameelt.
«Õiges moosis peabki olema palju marja, siis on moos ka hea,» tõdes ta.

Kui aga küsida tavaliselt poekülastajalt, kes on Eesti suurim moositootja, kõlavad palju tõenäolisemalt vastuseks Põltsamaa Felix või Salvest kui Bacula, sest viimase moose toidupoelettidelt ei leia. AS Bacula kliendid on suured piima- ja pagaritööstused, aga ka haiglad, koolid, lasteaiad ja söögikohad, kes ei osta moose mitte purgikestes, vaid ämbrite ja vaatide kaupa. Seega on tavatarbija söönud vägagi tõenäoliselt jogurti või saiakese koostisosana Aakres valmistatud moosi, teadmata et tegu on just selle tehase moosiga.

Kiired ajad
Augusti lõpus ja septembri esimesel poolel on marjatehases Vahur Vuksi sõnul kõige kiiremad ajad. Näi-
teks eelmisel nädalal alustas firma õunte vastuvõttu, mis tähendab, et iga päev tuuakse koormatäite kaupa õunu tehase lattu, kust need edasi juba pessu ja töötlusse liiguvad.

Tehase juht meenutas, et ühel eriti heal õunaastal umbes kümme aastat tagasi olnud hommikul vabrikusse tööle minnes selle lao ukse taga poole kilomeetri pikkune järjekord autosid, järelhaagisega sõidukeid ja mikrobusse, sest igaüks tahtis enda õunu moosivabrikule pakkuma tulla.

«Pärast seda tegime korraliku süsteemi ja võtame õunu vastu ainult etteregistreerimise alusel,» nentis ta.
Eestimaist toorainet jagub Vahur Vuksi kinnitusel moositehasele piisavalt. «Kõik, mis vähegi võimalik, ostame Eestist kokku – mustikad, maasikad, vaarikad, rabarber, astelpaju, pohlad, jõhvikad...,» loetles ta. Moosimaterjali toovad korjajad ja kasvatajad ka ise tehasesse, kuid samuti sõidavad üle Eesti ringi kokkuostjad, kes toimetavad marjad Aakresse.
«Meie mustikalisandid on valmistatud näiteks enamjaolt Hiiumaa mustikatest,» tõi Vuks näite.

Tehase juht nentis, et Poolast saaks tooraine küll soodsamalt kätte, kuid tema meelest võiks üks Eesti moositehas valmistada moosi kodumaistest marjadest. «Ilmselt ma pole veel nii hea kapitalist, et ainult hinda oluliseks pidada,» sõnas ta.
Välismaalt ostab tehas sisse vaid neid vilju, mida Eestist ei saa, näiteks apelsine, mangosid, virsikuid või ananasse. Ka muraka-
marju tuleb Vahur Vuksi sõnul siiski Soomest osta, sest moositööstuse jaoks neid Eestis napib.

Aakre tehase tootevalikusse kuulub umbes kuuskümmend erinevat sorti moosi, marmelaadi ja mahlakontsentraati ning järjepidevalt käib uute retseptide välja töötamine. Seejuures teeb tehas tihedalt koostööd ka teadlastega.
«Mida ma ise siin nuputan, kui on inimesed, kes teavad, kuidas asjad käivad. Mina küsin teadlastelt alati julgelt nõu,» lausus Vahur Vuks. Näiteks tahab Bacula müügile tuua teadlaste välja töötatavat funktsionaalset moosi, mis tähendab, et lisaks kõhutäitele on sel ka teatav kasulik mõju inimese tervisele.

Erinevad väljavaated
Praegu müüb Aakre tehas moosi kõige sagedamini 3–12kilostesse ämbritesse või suurtööstustele ka 200-liitrisesse vaatidesse panduna. Üksnes firmakingitusteks minevaid moose pakendab Aakre tehas väikestesse, erikujuga purkidesse, millele tellija saab soovi korral oma firma logodega kleebised peale panna.

Vahur Vuks möönis, et tehase üks võimalikke tulevikusuundi võiks olla mooside tootmine ka tavatarbijaile ja nende müümine toidupoelettidel, kuid selle mõtte edasi arendamine on jäänud praegu siiski teisejärguliseks. «Siis peaksid dosaatorid olema teised ja peaksime muudatusi tegema, kuid praegu on niigi palju tööd tööstusmoosidega, et ei jää lihtsalt aega muuks. Meie põhisuund on praegu ja ka tulevikus ikkagi tööstusmoosid,» tõdes Vahur Vuks.

AS Bacula

 AS Bacula Rõngu vallas Aakre külas asuv tehas on Eesti suurim moositootja.

21.02.2020 22.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto