Sisukord
Tarbija
Postimees
07.04.2020
Välistööjõu kärpimise plaan räsib peale põllumajanduse ehitust ja tööstust (20) Eesti Viirusanalüüsid jätavad küsimused õhku Eesti lühiuudised Mask võib anda võltsi turvatunde Lahutatud vanemad jäävad eriolukorras laste jagamisel hätta Koroonahirm kiirendas postiringi tunni võrra Majandus Töötuid tuleb esialgu juurde tasapisi Töötasu hüvitisele joosti tormi Majanduse lühiuudised Tallinki uue laeva ehituse algust tähistati videopeoga Autotööstust ähvardab ajaloo suurim kriis Välismaa ELi tööhõiverahastu Eestit esialgu ei huvita Välismaa lühiuudised KOHALIK VAADE. Serbia valitsus võitleb viiruse asemel ajakirjanikega Koroonaviirus sundis Boris Johnsoni haiglavoodisse Arvamus Juhtkiri: maskid ja testid Aimar Altosaar: solidaarsuspuudest Veikko Maripuu: kelle häda on suurem? Ove Sander: kitsa ringi matused eriolukorras järgivad piiranguid Andres Herkel: ärge loovutage kontrolli Kultuur Tühjuse poeesia 2: Veronika Kivisilla (1) Uus rakendus lubab revolutsiooni videovaatamises ARVUSTUS. Moraalsed värdjad nunnuäris Sport Janar Talts: köögipoolt korras hoida on palju raskem kui mängida ERRi spordiboss Rivo Saarna: erameedia tegi olümpiaõigusi omandades vea Tervis Psühholoogiliselt pingeline eriolukord rõhub vaimsele tervisele Tervise lühiuudised Tartu Ärajäetud reiside eest raha tagasi saamises valitseb segadus Artur Kuusi karikatuur: kuidas lapsed lasteaeda saata. Linn lükkab investeeringuid edasi, palkade kallale veel ei lähe Päästjaile teevad muret kulupõlengud ja rahvakogunemised Marju Lauristin nihutas ja nihutab piire ühiskonnas ja inimestes, aga pani tudengi ka punastama Tartu Agro läks 1,2 miljoni euro pärast kohtusse Eesliinil patrullpolitseinik Timo Reinthal arvestab võimalusega, et võib nakatuda Meelelahutus Koomiks Sudoku
Postimees digipakett
Postimees digipaketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli digipakett

Moositööstur: toidutegijad hindavad moosis taas marja

3 min lugemist
AS Bacula juhi Vahur Vuksi sõnul on tänavune aasta olnud väga rikkalik, nii et kodumaisest toorainest moositehasel puudu ei jää. FOTO: Maarja Otsa

Eesti suurima, Aakrel asuva moositootja AS Bacula kogemused näitavad, et järjest rohkem on toitlustuses ja toiduainetööstuses läinud hinda kõrge marjasisaldusega moosid ning tahetakse, et moos oleks võimalikult lisaainetevaba.
 

Tellijale

M eilt on küsitud sedagi, kas saaksime teha moosi nii, et me ei pane üldse suhkrut, vaid ainult marju, lausus AS Bacula juht Vahur Vuks. Kogenud marjatöösturit ajas see palve muidugi muigama. «Päris ilma suhkruta ju moosi ei tee. Muidu on see lihtsalt püree, mitte moos.»

Aakre moositehase tootmistehnoloog Ana Vingi sõnul oli veel mõni aeg tagasi peamiseks moosi-
müüki määravaks teguriks selle hind, kuid nüüd uuritakse järjest rohkem moosi marjasisalduse ja tootes peituvate lisaainete kohta. «Tahetakse, et oleks palju marju – isegi kuni 70 protsenti – ja võimalikult vähe lisaaineid,» rääkis Ana Vink.

Märgatav muutus
Tootmistehnoloogi sõnul on suhtumises moosi toimunud märgatav muutus, sest alles mõni aeg tagasi toodi Poolast üheeurose
kilohinnaga moosi sisse ja imestati, miks Aakre tehas taolist moosi ei paku.
«Arvutad nii- ja naapidi, aga ei saa hinnaks kuidagi ühte eurot. Pärast muidugi selgus ka nende Poola mooside tagamaa. Tuli välja, et kõik jäägid – kestad ja koored –, mis meil visatakse põllu peale, jahvatati seal ära ja pandi ka moosi sisse,» meenutas Ana Vink.

Moositehase juhile Vahur Vuksile valmistab viimase aja suundumus marjarikkamate mooside poole vaid heameelt.
«Õiges moosis peabki olema palju marja, siis on moos ka hea,» tõdes ta.

Kui aga küsida tavaliselt poekülastajalt, kes on Eesti suurim moositootja, kõlavad palju tõenäolisemalt vastuseks Põltsamaa Felix või Salvest kui Bacula, sest viimase moose toidupoelettidelt ei leia. AS Bacula kliendid on suured piima- ja pagaritööstused, aga ka haiglad, koolid, lasteaiad ja söögikohad, kes ei osta moose mitte purgikestes, vaid ämbrite ja vaatide kaupa. Seega on tavatarbija söönud vägagi tõenäoliselt jogurti või saiakese koostisosana Aakres valmistatud moosi, teadmata et tegu on just selle tehase moosiga.

Kiired ajad
Augusti lõpus ja septembri esimesel poolel on marjatehases Vahur Vuksi sõnul kõige kiiremad ajad. Näi-
teks eelmisel nädalal alustas firma õunte vastuvõttu, mis tähendab, et iga päev tuuakse koormatäite kaupa õunu tehase lattu, kust need edasi juba pessu ja töötlusse liiguvad.

Tehase juht meenutas, et ühel eriti heal õunaastal umbes kümme aastat tagasi olnud hommikul vabrikusse tööle minnes selle lao ukse taga poole kilomeetri pikkune järjekord autosid, järelhaagisega sõidukeid ja mikrobusse, sest igaüks tahtis enda õunu moosivabrikule pakkuma tulla.

«Pärast seda tegime korraliku süsteemi ja võtame õunu vastu ainult etteregistreerimise alusel,» nentis ta.
Eestimaist toorainet jagub Vahur Vuksi kinnitusel moositehasele piisavalt. «Kõik, mis vähegi võimalik, ostame Eestist kokku – mustikad, maasikad, vaarikad, rabarber, astelpaju, pohlad, jõhvikad...,» loetles ta. Moosimaterjali toovad korjajad ja kasvatajad ka ise tehasesse, kuid samuti sõidavad üle Eesti ringi kokkuostjad, kes toimetavad marjad Aakresse.
«Meie mustikalisandid on valmistatud näiteks enamjaolt Hiiumaa mustikatest,» tõi Vuks näite.

Tehase juht nentis, et Poolast saaks tooraine küll soodsamalt kätte, kuid tema meelest võiks üks Eesti moositehas valmistada moosi kodumaistest marjadest. «Ilmselt ma pole veel nii hea kapitalist, et ainult hinda oluliseks pidada,» sõnas ta.
Välismaalt ostab tehas sisse vaid neid vilju, mida Eestist ei saa, näiteks apelsine, mangosid, virsikuid või ananasse. Ka muraka-
marju tuleb Vahur Vuksi sõnul siiski Soomest osta, sest moositööstuse jaoks neid Eestis napib.

Aakre tehase tootevalikusse kuulub umbes kuuskümmend erinevat sorti moosi, marmelaadi ja mahlakontsentraati ning järjepidevalt käib uute retseptide välja töötamine. Seejuures teeb tehas tihedalt koostööd ka teadlastega.
«Mida ma ise siin nuputan, kui on inimesed, kes teavad, kuidas asjad käivad. Mina küsin teadlastelt alati julgelt nõu,» lausus Vahur Vuks. Näiteks tahab Bacula müügile tuua teadlaste välja töötatavat funktsionaalset moosi, mis tähendab, et lisaks kõhutäitele on sel ka teatav kasulik mõju inimese tervisele.

Erinevad väljavaated
Praegu müüb Aakre tehas moosi kõige sagedamini 3–12kilostesse ämbritesse või suurtööstustele ka 200-liitrisesse vaatidesse panduna. Üksnes firmakingitusteks minevaid moose pakendab Aakre tehas väikestesse, erikujuga purkidesse, millele tellija saab soovi korral oma firma logodega kleebised peale panna.

Vahur Vuks möönis, et tehase üks võimalikke tulevikusuundi võiks olla mooside tootmine ka tavatarbijaile ja nende müümine toidupoelettidel, kuid selle mõtte edasi arendamine on jäänud praegu siiski teisejärguliseks. «Siis peaksid dosaatorid olema teised ja peaksime muudatusi tegema, kuid praegu on niigi palju tööd tööstusmoosidega, et ei jää lihtsalt aega muuks. Meie põhisuund on praegu ja ka tulevikus ikkagi tööstusmoosid,» tõdes Vahur Vuks.

AS Bacula

 AS Bacula Rõngu vallas Aakre külas asuv tehas on Eesti suurim moositootja.

06.04.2020 07.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto