Sisukord
AK
Tänane leht
19.09.2020
Ukraina kogukonda häirib venestamine (6) Eesti Madise: rahvahääletus ja kohalikud valimised samal päeval toovad segadust (1) Raasukese lahkumine Luminorist jahmatas pangandusringkondi (3) Tööandjate usaldus on toonud ukrainlased Eestisse (1) Eesti lühiuudised Aktivisti põgenemine Eestisse ärritas Venemaad (9) Loomaaed valmistub ninasarvikute päevaks Nõukogudeaegse megaprojekti jäljed kaovad (2) Austria teatriauhindade nominatsiooni pälvis eestlaste töö Eesti disainerid püüdlevad kestlikkusele ja taaskasutusele Majandus Tehnoloogiaaktsiad kerkisid uutesse kõrgustesse millenniumlaste tõttu (1) Soomes on käimas kõigi aegade suurim börsibuum (1) Välismaa Riigid katsetavad karantiini lühendamisega Välismaa lühiuudised USA migrandikeskust süüdistatakse sundsteriliseerimises Ausammas Lukašenkale (3) Ülevaade ⟩ Väidetavalt viirusvabas Türkmenistanis kasvab surmade arv Arvamus Aimar Altosaar: süvariigi sügavikku uppumas Juhtkiri: Eestimaa rahvastest Jeremy Shapiro: mis juhtus Euroopa geopoliitikaga? (2) Efektiivse probleemilahendaja tähetund Õiguskantsleri sõna maksab (2) Kultuur Maskiball Veneetsia punasel vaibal Filmimaailm näeb tulevikku kõheda ja keerulisena Ei! See ei saa olla vastus (1) Juurikas: Biitlite lõpp Juurikas: Eesti vajab vesiniku-pommi Juurikas: viimased uudised Sport Spordi lühiuudised Tänak ja Neuville läksid Türgis närvi Kolumn ⟩ Priit Pullerits: kui ROKi juhid painduvad sportlaste tahtmise ees, saame OMil näha nii BLM loosungeid kui ka vikerkaarelippe Flora tõestas, et Eesti jalgpall suudab pakkuda ka rõõmu Kodumaad Kreekale eelistanud Sten Sokk: olen viimase seitsme-kaheksa aasta parimas vormis Juventuse uus loots Andrea Pirlo: vihkasin soojendusi ega tee neid ka treenerina Kas pikamaajooks on Eestis hukule määratud? (2) Merendus Merenduse lühiuudised Rohuküla-Heltermaa laevatee pudelikael vajab lahendust AK Veel üks Eesti film Oscari-tules Mees jõi ennast mägraks (1) Aimar Altosaar: viinakatk meite maal Marek Strandberg: põlev Maa ja muutuv kliima (1) Alar Konist: energiatootmine Eestis ja lähiriikides (2) EKI keelekool: kuidas kriisis täpselt väljenduda Maskiball Veneetsia punasel vaibal Filmimaailm näeb tulevikku kõheda ja keerulisena Ei! See ei saa olla vastus (1) Digikultuur. Videomängude võidukäik (2) Vikerkaar loeb. Kui aega on lõputult, tuleb meelde igasuguseid asju... Maailma halvimad pantvangid Aja auk. Jimi Hendrixi viimased päevad Eesti Golem Juurikas: Biitlite lõpp Juurikas: Eesti vajab vesiniku-pommi Juurikas: viimased uudised Arter Kerstin Kase - päikesekiir sombuses nakkustetaevas Eesti eriüksuslaste ülem: me oleme nagu väikesed sõjamasinad (4) Jõhker kurjategija tänaval Uus vanadekodu pakub... 2000-euroseid sviite! (2) Roll, millega kuulus näitleja kogu suve Putini teleteatrit täitis Põline linnapere äratas Soorebase talu uuele elule Motoorienteerumine: kuidas esimesel korral hakkama saada? Eesti parim sommeljee Karoline Reinhold: ma ei ole veini suhtes üldsegi väga valiv Nii puhas võidusõit, kui veel olla saab! Teistmoodi tehnoloogiamessi uudistooted Karin Rask: naistele disainisin ma salaja Meelelahutus Koomiks Sudoku

«Heng niikui taiva poole püvväs»

2 min lugemist
Raamat Indrek Hirv «Hingekiri» Kogutud luuletused Ilmamaa, 2013 511 lk FOTO: Repro

Iga vähegi eesti luulet tundvale lugejale tuleb tuttav ette see pealkirjaks tõstetud tsitaat. Muidugi, Gustav Suitsu «Kerkokell». Indrek Hirve «Hingekirjast» kirjutamisel ajendas mind seda värsirida pealkirjas  kasutama kõigepealt asjaolu, et ühena vähestest tunnustustest (1993 «Kuu varju» ja «Võhumõõga» kogude eest Juhan Smuuli nimeline kirjanduspreemia), mida Hirv oma loomingu eest pälvinud, seisab aukohal 2010. aastal Tartu Kultuurkapitali ja Tartu linna Gustav Suitsu nimeline stipendium, mis antakse luuletajale, kelle teos «kannab Gustav Suitsu luulele omaseid väärtusi».

Tellijale Tellijale

Suitsu ja tema põlvkonnakaaslastega  ühendab Hirve vormiteadlikkus  ja -kindlus, aga ka kõrgstiilis luuletamine, mida ju näeme kohati Suitsul, ent eriti Visnapuul, Adamsil jmt. Ta nagu kuulukski kogu oma isiku ja loominguga 1920.-30. aastate Tartusse, Pallasesse ja Wernerisse, Heiti Talviku ja Betti Alveri lähikonda, olles nii Tartu vaimu boheemliku avaldumise kloon kui ka toona kõrges hinnas olnud klassikaliste vormide (sonett, triolett jmt) meisterlik jätkaja. Just truuduses sellele, tagantjärele eesti kirjandusklassikasse «laekunud»  laadile, on Arne Merilai näinud Indrek Hirve loojapanust.

1973. aasta sügisel lavastasin õpetajapraktikandina oma Suitsu-õhtut (Toominga-Hermaküla Suitsu-õhtust «Ühte laulu tahaks laulda» jaanuaris 1969 algas mäletatavasti kogu Eesti teatriuuendus) toonase Tartu I keskkooli (praegu Hugo Treffneri gümnaasium) 10. klassis, kus õppis ka Indrek Hirv.

Meelde on jäänud tema ohvitserilikult trimmis ja sihvakas kuju, mida «tasakaalustasid» pehmejooneline ovaalne nägu  ja õlgadeni ulatuv lainjas juuksepahmak. Sellisena vaatab ta vastu ka mulle mälestuseks kingitud 10.b klassi lõpupildilt (25. mai 1974). Kas oli tema see või ta klassivend Jüri Lumiste, kes luges luulekava lõpetuseks Suitsu kuulsat «Nii tuli õhtu» – ühte resignatsiooni ja väsimuse ehedamat sadestumist luulesõnaks? Tänavu saab sellest õhtust nelikümmend aastat, mis Indrek Hirvele tähendas toona eelõitsengut. Nüüd luuletab ta ise õhtust («vaadake üles / mu tuba on seal»).

18.09.2020 19.09.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto