Sisukord
Arhiiv
Postimees
18.02.2020
Lapsele võib kõige ohtlikum olla kodu Eesti Paarisaja õpetaja keeleoskus alla nõutu Apteegiketid ootavad riigikogu järgmist käiku Saeveskit ähvardab materjalipuudus Majandus Yandex.Taxi tegutseb Eestis seadusvastaselt (7) Alaealine saab poest suitsu ja viina lihtsa vaevaga Välismaa Lätlased kutsuvad tüli tõttu boikoteerima Taani suhkrut ja Lego klotse (11) Torm Dennis uputas Suurbritanniat Turistitõkke püstitamine Rooma sümboli ümber ärritab ajaloolasi Arvamus Juhtkiri: igav ja turvaline Balti riik (2) Aimar Altosaar: hoiame oma au ja väärikust (2) Krista Kodres: humanitaarteadused, kunstid ning teadmistepõhine Eesti Neeme Raud: Trump peab silmas raha ja kasu Sandra Haugas: haridus ja pered ei vaja koolikatseid (2) Meie Eesti Erkki Koort: Kanuti aed ja uusarendus (1) Helina Maasing: kuidas luua linnaplaneerimisega turvatunnet Kultuur Põhjus, miks ameeriklased Trumpi valivad (3) Sport Imelaps Hålandi suur unistus: Dortmundi kaudu Inglismaa meistriks Uus spordiseadus piirab sportlastele suurte stipendiumide maksmist Tervis Eestlane Aasias – kuidas trotsida koroonaviirust? Tartu Trammi Tartusse toomiseks kulub kümme aastat ja 400 miljonit eurot (7) Mait Raava: kliinikum peab valima endale arstist juhi (1) Eili Arula: Eesti Laulu on Tartusse väga vaja Tartumaa Kuldse Tammeoksa kandjate read täienevad Hotellipidajatel tuleb üha enam arvestada lastega peredega BMX-krossis tõid tartlased karikavõistlustelt mitu esikohta Veel neli kuud ning soomeugrilased peavad Eesti Rahva Muuseumis maailmakongressi Meelelahutus Koomiks Sudoku

Avatud meelega lihakombinaadi juht Anne Mere

5 min lugemist
Rakvere lihakombinaadist tuleb suur osa Eestis müüdud vorstist. FOTO: Liis Treimann

Lapsena armastas Rakvere lihakombinaadi juht Anne Mere maal üksinda põhukuhja otsas istuda ja oodata, millal kitsed või rebased metsast lagedale tulevad.


«Mäletan, et tahtsin kindlasti saada geograafiks või loodusteadlaseks, kes reisib palju maailmas ringi,» meenutas ta. Vähemalt osaliselt on tema lapsepõlvesoov täitunud.


Neid naisi, kes juhivad Eestis korraga nii suurt tööstust kui ka sadu inimesi, võib ühe käe sõrmede peal üles lugeda. Üks neist on Anne Mere – kena, sportlik ja sarmikas, välimuselt sugugi mitte tippjuhi moodi. Teda tundvad inimesed aga teavad, et naisel on olemas kõik tippjuhile vajalikud omadused.



«Tundub, et olen otsekohene, pragmaatiline ja huumorimeelega,» tunnistas ta ise. Lisaks sellele paistab Anne silma tugeva sportliku vaimu ja uskumatult hea füüsilise vormiga, mis avaldab temaga kohtunud inimestele pea alati muljet.



Üle kahe aasta on möödas sellest, kui Rakvere lihakombinaadis neli aastat turundusdirektori ametit pidanud Annest sai vaid 36-aastaselt tippjuht. Teatepulga võttis ta üle staažikalt ja mitmes vallas tegutsenud Olle Hormilt.



Ilmselt üllatas noor naine selle sammuga paljusid, kes teda enne ei teadnud. Rakvere lihakombinaadi omanik, HKScan Baltic Groupi juht rõhutas sel ajal aga mitteteadjatele, et ettevõtte senise müügi- ja turundusedu taga oli just Anne – tark ja julge naine, kelle juhivõimetes polnud mingit kahtlust.



Lisaks on tema eestvedamisel teoks saanud hulk huvitavaid turundusideid, mis aastate jooksul ka avalikkuse tähelepanu köitsid. Kes mäletab paari aasta tagust Rakvere lihakombinaadi notsureklaami, teadku, et ka selle loomisel oli Anne roll üsna suur.



Et Anne oli turundusdirektorina juba poolteist aastat kuulunud ettevõtte juhatusse, ei osutunudki elumuutus tegelikkuses väga suureks. Enim muutusid ametikõrgenduse tulemusel n-ö tunnetus ja tööülesanded.



«Kahtlemata tunnen suurt vastutust ettevõtte käekäigu eest, mis eelkõige puudutab majandustulemusi, mainet ja töötajaskonna rahulolu. Kõige suurem osakaal minu tööajast on suhtlemisel ja seda nii ettevõtte sees kui ka huvirühmade ning meediaga. Kõik ju tegelikult algab ja lõpeb kommunikatsiooniga.»



Viimast kahte aastat peab Anne huvitavaks, vaheldusrikkaks ja samas ka pingeliseks. «Ettevõtte mastaap on väga lai, väärtusahel algab seakasvatusest ja lõpeb tarbija kodus toitumisharjumustega tutvumisega,» selgitas ta. Teiseks sattus tema juhiks saamine Eesti ettevõtete jaoks raskesse masuaega.



«Turg on pidevas muutuses, oluline on kiirelt uute oludega kohaneda ja veel parem uusi trende ning muutusi ette näha. Tähtis on hoida meel avatud ja keskenduda kõige olulisemale,» kommenteeris Anne.



Sama omadust ehk avatud meelt ja keskendumist olulisele tahaks Anne näha praegu rohkem ka Eesti ühiskonnas.



«Saavutaksime enamat, kui oleks vähem kitsarinnalisust ja rohkem sallivust. Eestlane kipub olema ülikriitiline olemasoleva, kuid seejuures ka muudatuste suhtes,» märkis ta. Anne arvates on praegu kogu Eesti jaoks olulisim see, et majanduslangus on peatunud.



«See suurendab nii ettevõtjate kui ka töötajate kindlustunnet homse päeva suhtes. Raske aeg pole veel möödas, aga tunneli lõpus on näha juba valgust. Eks me peame ka ise sellele kaasa aitama – muutma oma protsesse efektiivsemaks, mõtlema ja tegutsema teistmoodi, tegema koostööd,» toonitas ta.



Anne peab juhina oluliseks märgata ka väiksemaid saavutusi ja nende eest alluvaid tunnustada. Oma juhiks oleku ajast tõstab ta esile kaht tähtsat tulemust: «Rakvere puhul on mul hea meel näha, et meie turupositsioon on säilinud tugevana ning brändi väärtus kasvanud.»



Lisaks sellele lõpetas Rakvere erinevalt paljudest ettevõtetest mullu kasumiga. Teise asjana tunneb ta suurt rõõmu selle üle, et lihakombinaadi ajaloo suurim ehk 130 miljoni kroonine ühekordne investeering viineriliini jaoks osutus edukaks. Praeguse seisuga on näha, et ka investeeringu tasuvuse puhul läheb kõik plaani järgi. Viineritsehhi ehitus oligi esimene asi, mida Anne juhiks saades oma suuremaks südameasjaks võttis.



Seda, et Rakvere kaubamärki tuntaksegi põhiliselt viineri järgi ning et neid süüa armastab ka ettevõtte juht ise, pole mingi saladus.



Kokku on Anne töötanud Rakveres ligi seitse aastat. Enne Rakverre tulekut oli ta turundusjuht Austria Tabaki ning Unileveri Eesti tütarfirmades. Vähem teatakse seda, et lapsena loodusteadlase tööst unistanud Anne on tegelikult Tallinna Pedagoogikaülikoolis õppinud kehalise kasvatuse õpetajaks. Kuid juba ülikooli ajal sai ta aru, et õpetajat temast ei saa. Mis sellest, et pedagoogitööd on tema peres tehtud juba mitu põlvkonda.



Kuna Annet tõmbas hoopis turunduse ja ettevõtluse poole, kaitses ta magistrikraadi 1995. aastal Kõrgemas Kommertskoolis (praeguses EBSis) juba rahvusvahelise ärijuhtimise erialal.


Armastus spordi vastu püsib temas aga tugevana. «Vabal ajal vajan kindlasti vaimse koormuse tasakaalustamiseks füüsilist koormust ning seda alati värskes õhus. Olen lapsest saadik sporti harrastanud ja teatav regulaarsus on õnnestunud säilitada. Peamiselt jooksen ja suusatan,» märkis ta.



Kuidas tööpingetest vabaneda, teab Anne samuti: «Loodus on minu jaoks olnud koht, kus vaikus ja rahu enda sisse lasta.»


Ereda mälestusena on talle lapsepõlvest meelde jäänud hommikupimeduses alanud kalastusretked koos täditütrega, mis päädisid nõgiste nägudega kalasuitsutamisega. «Oluline ei olnud niivõrd tulemus, kuivõrd protsess ise,» tõdes Anne juhile omase väljendusviisiga. 



Selles, miks Eestis temasuguseid naisi vähe on – arvestades just naiste kõrget haridustaset –, näeb Anne mitut põhjust.


«Kindlasti mõjutab seda suhet ajalooline pärand, kus mees on olnud toidu lauale tooja ning naine koduhoidja,» pakkus Anne. Kuid viimastel aastakümnetel on tema hinnangul naisjuhtide osakaal siiski tõusnud ja see on jätkuv.



«Selge on see, et mehed sünnitama ei hakka ja naistele jääb seetõttu suurem vastutus perekonna loomise osas ka edaspidi.»



Selgub, et vähemalt osaliselt on täitunud ka tema lapsepõlvesoov: kui ta kunagi lootis, et saab tänu tööle palju reisida, siis nüüd see nii ongi. Alati ei vii küll tööreisid kaugele ega looduslikult erilistesse kohtadesse, kuid kodust ära olla tuleb üsna tihti. «Palju on sõite Läti, Leedu, Soome ja Rootsi vahet,» avaldas Anne. Ka sellel aprillikuu nädalal tuleb Annel veeta mitu päeva Lätis ja Soomes.



Milline on tema tavaline tööpäev, ei saavatki öelda, sest tegutseda tuleb vastavalt sellele, millised on olulisemad probleemid. Kindel on tema sõnul aga see, et Roodeväljal ehk Rakvere lihakombinaadi tootmishoonetes püüab ta kohal olla vähemalt kaks korda nädalas.



Kui küsida Annelt, millised on tema soovid-ootused tulevikuks, ütleb ta siiralt: «Ootan, et suvi tuleks soe ja päikeseline. Me kõik vajame lisaenergiat ja motivatsiooni majanduslikult rasked ajad üle elada.»



Rakvere lihakombinaadi lähitulevikust loodab Anne turuosa kasvu kõigis kolmes Balti riigis.


«Kindlasti parendame jätkuvalt ettevõttesiseid protsesse ja kindlasti püüame tarbijatele pakkuda uusi maitsvaid tooteid ja toiduvalmistamise ideid.»



Liina Jaanson

Rakvere lihakombinaadi
turundusdirektor


Minu esimene kokkupuude Anne Merega oli seitse aastat tagasi tubaka valdkonnas, kui ta võttis mind oma tiimi müügiedendusjuhiks. Viis aastat hiljem aga kutsus oma mantlipärijaks Rakvere lihakombinaati. Nende aastate jooksul, mil oleme olnud kolleegid, olen alati austanud ja imetlenud Anne sihikindlust, positiivsust, selget nägemust, avatud meelt uutele ideedele ning demokraatlikku juhtimisstiili.



Ta annab oma alluvatele küll vabad käed, et oma tegevusvaldkonda juhtida, aga sealjuures teab igaüks, kust jookseb tema vastutuse piir. Mind on alati Anne puhul üllatanud, et vaatamata oma ametikohale (eriti arvestades Rakvere lihakombinaadi mastaapsust) on ta oma olemuselt jäänud samaks Anneks – rõõmsameelseks, avatuks, tõeliseks tiimimängijaks ning ei löö tänini risti ette, et võtta osa näiteks tavalisest müügikoosolekust või maskeeruda aasta käimalükkamise peol Vähi tähtkuju esindajaks, kui seda nõuab ürituse stiil.

Seotud lood
17.02.2020 18.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto