N, 2.02.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Autode rüüstaja läheb viimaks vangi

Risto Berendson
, reporter
Autode rüüstaja läheb viimaks vangi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Roman Tarassov (paremal) 1. novembril politseinike saatel Harju maakohtus.
Roman Tarassov (paremal) 1. novembril politseinike saatel Harju maakohtus. Foto: Liis Treimann

Rohkem kui 20 000 euro eest näpanud vargalt on kahjude katteks võtta vaid vana mobiiltelefon.

Harju maakohus mõistis esimest korda pikaks ajaks reaalselt vangi pisivarga, kellesuguste tegevuse tõttu kannatab iga päev Eesti maine välismaalaste seas.

Varem viis korda kriminaalkorras karistatud Roman Tarassovile (28) 1. novembril mõistetud kahe aasta ja kaheksa kuu pikkuses reaalses vangistuses pole pealtnäha midagi erakordset. Välja arvatud see, et iga päev varastega tegelevad politseinikud nimetavad kohtuotsust «kõvaks sõnaks». Ning see, et Tarassovi ja tema kolleegide tegevus mõjub hävitavalt meie mainele Eestit külastavate välisturistide seas.

«Kui üks neist inimestest õnnestub meil kinni võtta, siis näitab vastav kuritegude arv teinekord mõneks ajaks isegi kuni 70 protsendi suurust langust,» ütleb Põhja prefektuuri varavastaste kuritegude talituse uurija Viktor Koršunov.

Politsei leige huvi

Tarassov on spetsialiseerunud autodesse sissemurdmisele, lõhkudes kas auto aknaid või ukselukke. Selliseid pisivargaid on ainuüksi Tallinna kesklinnas politseile teada paarkümmend.

Suvisel turismihooajal lisandub neile teist sama palju kolleege Lasnamäelt ja Mustamäelt, keda huvitavad sadamapiirkonda pargitud välisturistide autod. Sealt on enamasti ikka midagi võtta – sülearvuti, alkoholi, fototehnikat vms.

Politsei saab suvisel turismihooajal autodesse sissemurdmiste kohta keskmiselt seitse-kaheksa kuriteoavaldust ööpäevas. Teist sama palju jääb statistikas kajastamata, sest kannatanud ei vaevu kehtiva kaskokindlustuse ja väikese kahju tõttu politseisse pöörduma.

Seda on väga palju. Vargused sõidukitest moodustavad Põhja prefektuuri territooriumil registreeritud vargustest umbes veerandi. Näiteks tänavu Põhja prefektuuris registreeritud 6328 vargusest on sõidukitesse sissemurdmiste osa 1396.

Ent seni on politsei huvi seesuguste rüüstajate vastu olnud üsna leige. Põhjus on lihtne: enamasti piirdub teolt tabatud autorüüstaja karistus eeluurimisvanglas veedetud kuue kuuga. Pikemaid reaalseid vabadusekaotusi neile kohtus peaaegu ei mõisteta.

Niisiis on varavastastele kuritegudele spetsialiseerunud uurijate vähene huvi mõistetav: tööd on palju, aga villa vähe.

«Põhimõtteliselt nõuab nende inimestega tegelemine pidevat jälgimist ja see on väga

aeganõudev töö,» ütleb varavastaste kuritegude talituse juht Toomas Jervson.

Teeme puust ja punaseks ette. Ühe «tööpäevaga» võib pisivaras kõndida kesklinna piires maha 20–30-kilomeetrise distantsi. Kogu selle aja peab teda jälgival politseil olema vargaga silmside.

Kui lisame, et mõnikord otsib pisivaras linna peal sobivat saaki kaks-kolm päeva, siis on ehk mõistetav, miks vargusele pealesattumine politseid esmajoones ei huvita.

«Meie prioriteet on varastatud asjade kokkuostja,» ütleb Jervson. «Kui kaovad ära kokkuostjad, väheneb ka varastatud asjade turg ja varastatakse vähem.»

Nii läks ka selle loo «kangelasega». Esmalt võttis politsei 2012. aasta juunis kinni varastatud asjade kokkuostja ja turustaja Ruslan Hairetdinovi. Tema kaudu jõuti Roman Tarassovini, kellelt saadi kätte palju varastatud asju: automagnetoola, ehitustööriistu, sülearvuti, hulk riideid, neli mobiiltelefoni Samsung ja Nokia, GPS navigaator Navigon jne.

Tarassovi sooritatud sissemurdmiste hulk lähenes uurimise edenedes lõpuks märkimisväärsele veerandsajale. Tõsi, esialgu oli tema toimepandud varguste arv poole väiksem. 2012. aasta veebruaris vanglast vabanenud meest seostati esialgu vaid üheksa sissemurdmisega.

Ülejäänu oli n-ö tööõnnetus. Miks? Põhjus on lihtne: seadusega lubatud maksimaalseks pooleks aastaks vahi alla võetud Tarassoviga juhtus nii, et tema eeluurimisvangistuse lõppedes ei suutnud uurijad tema mahukavõitu kriminaalasja kohtusse saata.

Nii tuli mees arestimajast välja lasta. Vähem kui kuu aja pärast oli ta vanal rajal tagasi ja rüüstas taas autosid. Selle vahega, et nüüd ei tegutsenud ta enam oma kodu lähistel Lasnamäel, vaid otsis ohvreid kas Ülemiste ja Rocca al Mare kaubanduskeskuse parklates või siis reisisadama ümbruses.

Kohus oli leebe

Uuesti saadi Tarassov kätte tänavu 17. juuni öösel otse kuriteokohal, kui ta rüüstas Ahtri tänaval Norra kodaniku autot. Taas arestimajja pandud mees tunnistas seejärel uurijaile üles veel 13 vahepealset autorüüstamist.

Varguste kogukahju küündis 20 668 euroni. Töötu Tarassovi jaoks on see hiiglaslik summa. Jah, ta lubas, et asub venna juurde ehitusele tööle ja hakkab esimesel võimalusel kahju hüvitama. Kuid pigem ta luiskab, sest loodab nii hea käitumisega enne tähtaega vabaneda.

Kohtuotsuse järgi peab kogu kahju olema hüvitatud aasta pärast. Ainus reaalne vara, mida Tarassovilt kahju kompenseerimiseks arestida oli, on tema mobiiltelefon Nokia E5 – mudel, mida enam ei toodeta ja mille reaalne väärtus küündib paarikümne euroni, kui sedagi.

Prokurör Õnne Neare-Vaarmann nõudis kohtus lühimenetlusena peetud protsessil Tarassovile viieaastast vangistust. Kiirelt käiva lühimenetluse tingimus on, et kolmandik karistusest arvestatakse kohtuotsuses maha. Nii tulnuks süüdlasel vangis veeta veidi üle kolme aasta.

Ent kohus oli leebem. Tarassovile mõistetud nelja-aastane vangistus tähendab tegelikult, et vangis tuleb tal olla kaks aastat ja kaheksa kuud. Sellest kümme kuud on mees eeluurimisvanglas juba ära istunud.

2015. aasta suveks peaks Tarassov igal juhul Tallinna tänavatel tagasi olema.

Roman Tarassovi kuriteod

2012

•    23. märtsil tungis Tallinnas Virbi tänaval sõiduautosse Honda CR-V ja varastas 43 euro väärtuses asju, peamiselt laste ujumistarbeid.

•    5. aprillil tungis Mahtra tänaval sõiduautosse Volkswagen Passat ja varastas 169 euro väärtuses asju, peamiselt riideid.

•    11. aprillil tungis Läänemere teel sõiduautosse BMW ja varastas 1432 euro väärtuses asju, näiteks YEARi palitu (490 eurot) ja HP sülearvuti (500 eurot).

•    14. aprillil tungis Kivila tänaval sõiduautosse Citroën Jumper ja varastas 330 euro väärtuses asju, näiteks JVC automaki (100 eurot) ja Baltmani palitu (90 eurot).

•    18. aprillil tungis Lasnamäe teel sõiduautosse Toyota Avensis ja varastas 800-eurose Canoni fotoparaadi.

•    20. mail tungis Narva maanteel sõiduautosse Volkswagen Polo ja varastas Chicco koti koos mähkmete ja pudeli veega. Kahju 60 eurot.

•    27. mail tungis Priisle tänaval sõiduautosse Ford Transit ning varastas Boschi ketaslõikuri ja Makita akutrelli. Kahju 370 eurot.

•    6. juunil tungis Kärberi tänaval sõiduautosse Audi A6 ja varastas 600 eurot maksva Asuse sülearvuti.

•    11. juunil tungis Tuukri tänaval sõiduautosse Peugeot 307 ja varastas 429 eurot maksva IBM Lenovo sülearvuti.

2013

•    18. jaanuaril tungis Ülemiste keskuse parklas sõiduautosse Lexus RX400h ja varastas kolmele Soome kodanikule kuuluvat jahi- ja matkavarustust umbes 10 000 euro väärtuses. Näiteks fotoaparaat Canon D46 koos objektiiviga (2500 eurot), Sony digikaamera (700 eurot) ja Swarovski binokkel (2800 eurot).

•    21. jaanuaril tungis Ülemiste keskuse parklas sõiduautosse Peugeot Boxer ja varastas 3170 euro väärtuses asju, näiteks iPadi tahvelarvuti (600 eurot) ja Zeissi binokli (2000 eurot).

•    24. jaanuaril tungis Ülemiste keskuse parklas sõiduautosse Volkswagen Golf ja varastas Samsungi sülearvuti (556 eurot) ning ehteid, riideid ja kosmeetikat. Kahju 1204 eurot.

•    26. jaanuaril tungis Ülemiste keskuse parklas sõiduautosse Peugeot 206 ja varastas 310 euro eest asju, näiteks sülearvuti Lenovo Thinkpad (250 eurot).

•    28. jaanuaril tungis Ülemiste keskuse parklas sõiduautosse Volkswagen Transporter, kust varastas 1450 euro väärtuses asju, näiteks kaks HP sülearvutit kogumaksumusega 1200 eurot.

•    11. veebruaril tungis Ülemiste keskuse parklas sõiduautosse Škoda Fabia ja varastas 447 euro väärtuses asju, näiteks 400 eurot maksva Dell Vostro sülearvuti.

•    27. aprillil tungis Rocca al Mare keskuse parklas sõiduautosse Citroën C-Crosser ja varastas 762 euro väärtuses asju, näiteks Lenovo sülearvuti maksumusega 708 eurot.

•    11. mail tungis loomaaia parklas Paldiski mnt 145 sõiduautosse Opel Zafira ja varastas 742 euro väärtuses esemeid, näiteks Asuse sülearvuti hinnaga 600 eurot.

•    17. mail tungis Rocca al Mare keskuse parklas sõiduautosse Audi A6 ja varastas 500 euro väärtuses asju, peamiselt ehitusriideid.

•    7. juunil tungis reisisadama lähistel Tallinki hotelli juures sõiduautosse Fiat Ducato ja varastas 567 euro väärtuses asju.

•    8. juunil tungis Uus-Sadama tänaval Europarklas sõiduautosse Ford Focus ja varastas 524 euro väärtuses matkatarbeid.

•    11. juunil tungis Tuukri tänaval Europarklas sõiduautosse Mazda, kust varastas 100 eurot sularaha ja 803 euro väärtuses asju, näiteks nahkportfelli (200 eurot) ja HP sülearvuti (379 eurot).

•    14. juunil tungis reisisadama lähistel Lootsi 8 parklas sõiduautosse Opel Zafira ja varastas 1350 euro väärtuses Soome kodaniku esemeid – kohvri ja riideid.

•    17. juunil tungis Ahtri tänavale pargitud sõiduautosse Chevrolet Blazer ja varastas Norra kodanikule kuuluvaid esemeid 350 euro väärtuses. Näiteks GPS-navigaatori Navigon, Nokia mobiiltelefon ja Bossi multimeediamängija koos kaugjuhtimispuldiga.

Allikas: politsei

Märksõnad
Tagasi üles