Sisukord
Tarbija
Postimees
21.02.2020
Isamaa Huawei-ohu koosolekul osales Huawei lobist (2) Eesti Kõlvart usaldab abilinnapead, opositsioon mitte Lavly Perling reformib Ukraina prokuratuuri Kliimamuutus sunnib metsatüli lõpetama Kaitseväest ajapikendust saanud noor: seni on enesetappu takistanud relva puudumine Majandus Sealt tulevad maailma suurimad teemandid Tere alustas Kruuda tehtud võlgade maksmist Helme ennustab Euroopas raskeid eelarvekõnelusi Välismaa Taani annab Misāne Lätile välja Saksa radikaal mõrvas kümme inimest GRU võis korraldada keemiarünnaku ka Sofias Rootsi parlamendi spiiker: meie demokraatiale tehti stressitaluvustest Arvamus Juhtkiri: mida teha kroonijuveelidega? Herman Kelomees: linnainimeste maaelu Martin Mölder: erakondliku eelistuseta valijaist Riina Solman: sõltuvusest peab olema väljapääs Ene-Margit Tiit: Kapatoobri kooli lugu Meie Eesti Aleksei Lotman: metsamajandus kestlikuks – kiiresti! Anu Aug: riigimetsas toimuva üle otsustamine vajab selgeid reegleid Lauri Laanisto: tükeldamise tundlik teadus Kultuur Lelulugu Eesti moodi ehk mida arvata «Sipsikust»? (1) Sport Nurgeri elu Hispaanias: võib-olla ongi parem, et alati treenerist aru ei saa Eesti jõudis MMil paarissegateatesõidus esitosinasse Kontaveidi teekond lõppes veerandfinaalis Tallinn Kõlvart usaldab abilinnapead, opositsioon mitte Tartu Tormituuled uhtusid Peipsi randa tapva taime Ringkonnakohus jättis Martin Halliku hiigelhüvitiseta Ulila rahvas soovib kõnniteed kiiremini kui võimalik Tartlased tähistavad vabariigi aastapäeva mitu päeva Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Metsa järjepidev hooldamine tõstab selle väärtust

3 min lugemist
Hooldusraietega kujundame metsad puhtamaks ja ilusamaks, nii kasvab rohkem kvaliteetset puitu ja suureneb metsast saadav tulu. FOTO: SCANPIX

Hooldusraietega kujundame metsad puhtamaks ja ilusamaks, nii kasvab rohkem kvaliteetset puitu ja suureneb metsast saadav tulu.

Tellijale

Stora Enso metsandusjuhi Indrek Tusti sõnul on suuremate metsatööde jaoks kõige parem aeg talv. Siiski on ka mitmeid selliseid hooldustöid, mida talvel paksu lume tõttu teha ei saa. «Sügisel enne lume tulekut, kui lehed on puudelt langenud ning rohi närtsinud, tasub metsaomanikul läbi käia oma värskelt rajatud metsakultuur ning «päästa» põõsa- ja rohurinde alt välja need taimed, mis sinna on istutatud  ja mida soovitakse metsamaal säilitada,» rääkis Tust.

Ka RMK metsamajanduse peaspetsialist Rainer Laigu märkis, et teistest töödest rohkem tehakse sügisel metsauuenduse hooldamist ja valgustusraiet. Sügisel on rohttaimed koltunud ning puudel lehed langenud, seetõttu on lihtsam üles leida roheliseks jäävaid okaspuid.

«Nende tööde eesmärk on eemaldada väljavalitud puude ümbrusest kasvamist segavad taimed ning kujundada noore metsa tulevikukoosseis ehk viia väljavalitud puude arv ja nende vahekaugus õigeks,» selgitas Laigu.
Hooldustöid tehakse enamasti võsasaega ning tööde käigus valitakse, millised puud on kvaliteetsete tüveomadustega ja paremakasvulised, et need alles jätta.

Investeeri oma metsa
Kui võrrelda kahte sarnaste kasvutingimustega metsaomandit, millest ühe metsa omanik tegeleb järjepideva hooldamisega ja teine ei sega metsa kasvule vahele ning ootab lõpptulemust, siis võidab Indrek Tusti sõnul see omanik, kes erinevates metsakasvufaasides investeeris metsa oma aega, raha ja hoolt.

«80-aastase lageraie puhul võib hoolas metsaomanik teenida kuni 7000 eurot hektari kohta, passiivne metsaomanik vaid 3500 eurot hektari kohta samades looduslikes tingimustes kasvanud metsa eest,» rõhutas Indrek Tust, et metsa väärtuse tõstmise nimel tuleb seda järjepidevalt hooldada.

MÄRGATAV VAHE
Kaheksakümmend aastat on pikk aeg ja selle aja jooksul kasvatab hoolas metsaomanik Tusti sõnul välja puhta kuusiku, passiivsel metsa-omanikul laiutavad metsas aga peamiselt lehtpuud haabade, leppade ja kaskede näol.

«Kui arvestada, et eestlase keskmine metsaomand on ligemale 10 hektarit, siis hoolsa ja passiivse metsaomaniku tulevikuväljavaated on päris erinevad – rahalises väärtuses võib see tähendada kuni 35 000 euro suurust erinevust,» rääkis Tust.
Indrek Tusti väitel soovitavad kogenud metsamehed hooldustöid teha kaks korda aastas – kevadel enne lehtede ja rohurinde kasvu ning sügisel pärast lehtede langemist.

Rainer Laigu aga nentis, et kuna mets vajab pidevalt hooldust, võiks hooldustöid teha lisaks sügisele ka teistel aastaaegadel. «Metsa kasvatamine on nagu lapse kasvatamine – sellega tuleb tegeleda aasta läbi, mitte vaid siis, kui kool sügisel algamas,» märkis ta.  

Hooldusraie erinevad liigid

Hooldusraie käigus kõrvaldatakse perioodiliselt metsast need puud, mille edasine säilitamine takistaks metsa kvaliteedi kasvu. Lisaks reguleeritakse metsa liigilist koostist, parandatakse selle sanitaarset seisundit ning suurendatakse vastu­pidavust tormi- ja lumekahjustustele. Seega luuakse eeldus metsa tootlikkuse ja kvaliteedi parane­miseks.

Hooldusraie jaguneb valgustusraieks, harvendusraieks ja sanitaarraieks.

20.02.2020 21.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto