Müra teema on muutunud viimasel ajal üha aktuaalsemaks. Ümbritseb ju müra meid kõikjal. Räägitakse infomürast, visuaalsest mürast, helimürast, mürareostusest ... On isegi rahvusvaheline müra teadvustamise päev, mille algatas Ameerika Kuulmise ja Kommunikatsiooni Keskus pea paarikümne aasta eest. Elame elektromagnetiliste lainete keerises. Meid ümbritsevad argihelid, aga ka saladuslikumad hääled.
Eelmisel aastal tekitas furoori imelik, justkui taevast kostev kõmisev müra, mis mitmel pool Kanadas, Ameerikas ja Saksamaal elanikke hämmastas. Internet kubises teooriatest «ähvardava» müra päritolu kohta. Mõned nägid selles koguni maailmalõpu ettekuulutust. Saskatchewani ülikooli füüsikaprofessori Jean-Pierre St. Maurice’i põhjendus CTV uudistesaates selle jahmatavalt valju müra kohta kõlas märksa ratsionaalsemalt. Nimelt leiduvat seletus elektromagnetilistes lainetes, mida emiteerivad virmalised ja kiirgusvööndid.
Sõna «müra» assotsieerub tihti millegi soovimatu ja häirivaga. Mõni aasta tagasi Euroopa maades portugali teadlaste Isabel Lopes Nunesi ja José Miquel Cabeçase läbi viidud uurimuse kohaselt peab iga viies töötaja töökohal häält kõrgendama, et end kuuldavaks teha, ja 7% töölistest kannatavad kuulmishäirete all. Pikemaajaline viibimine keskkonnas, kus müra tase ületab 85 dB, võib põhjustada probleeme. Pole oluline, kas tegemist on rokikontserdi, klassikalise muusika või linnameluga.