Ühel hetkel kogunevad aga kõik teleri ette ning poiss paneb oma telefonist mängima video. Tuleb välja, et ta pole terve jõuluaja mitte lihtsalt telefoniga olnud, vaid pere jõulud üles filminud ja sealsamas telefonis ka soojaks ja südamlikuks klipiks kokku lõiganud. Selline oli tema kingitus oma perekonnale: jõulud, mis jäävad meelde.
Selle viimase nädala jooksul kõvasti arutelusid tekitanud klipi nimi on «Misunderstood» ehk «Vääriti mõistetud» ning tegemist on Apple’i jõulureklaamiga. Kui see ilmus, lõi see vaatajad kahte lehte. Ühed ütlesid, et Apple on tõepoolest vist ainus tehnoloogiafirma, mis tõesti inimesi mõistab ja oskab nendega inimlikult kõneleda. Teised aga leidsid, et Apple käitub häbematult: ise on ta sellise meid ja meie lapsi laastava sõltuvuse tootnud ja nüüd julgeb veel jõuluajal tulla seda lausa ülistama. Eks see reklaam tekitas nii tugevaid tundeid sellepärast, et meist pea igaüks on sellise olukorraga kokku puutunud. Me ju teame, mis tunne see on: olla ise päevad läbi telefonis või vaadata, kuidas mõni meie lähedane seda teeb. Ma olen kontsertidel käies tihti mõelnud, miks on hulk inimesi ostnud kalli pileti selleks, et Robbie Williamsit või Red Hot Chili Peppersit lauluväljakul hoopis läbi neljatollise ekraani vaadata. Kellele ja miks nad seda kõike kogu aeg filmivad? Miks nad eelistavad telefoniga klippide filmimist avatud mõtte ja silmadega kohal olemisele?