Nagu ikka, käivad sellise kaaluga sündmused Eestist kaugelt mööda. Aga milline harukordne etendus võinuks sellest tulla.
Kujutage ette suvist päikesetõusu Pirita kloostri varemetes. Kuus lauljat tantsivad ja 13 tantsijat laulavad nii, et vahet ei tee – teiste seas ka meie Marius Peterson – 14. sajandi polüfoonilist muusikat, mida nimetatakse ars subtilior’iks (subtilis on ladina keeles peen, täpne) selle rütmilise keerukuse, traditsioonilisest laadisüsteemist kõrvalekalduva, koguni atonaalse hõnguga iseloomu pärast.