Sisukord
Arvamus
Postimees
21.02.2020
Isamaa Huawei-ohu koosolekul osales Huawei lobist (4) Eesti Kõlvart usaldab abilinnapead, opositsioon mitte (2) Lavly Perling reformib Ukraina prokuratuuri (3) Kliimamuutus sunnib metsatüli lõpetama Kaitseväest ajapikendust saanud noor: seni on enesetappu takistanud relva puudumine (53) Majandus Sealt tulevad maailma suurimad teemandid (2) Tere alustas Kruuda tehtud võlgade maksmist Helme ennustab Euroopas raskeid eelarvekõnelusi Välismaa Taani annab Misāne Lätile välja (1) Saksa radikaal mõrvas kümme inimest GRU võis korraldada keemiarünnaku ka Sofias Rootsi parlamendi spiiker: meie demokraatiale tehti stressitaluvustest Arvamus Juhtkiri: mida teha kroonijuveelidega? (2) Herman Kelomees: linnainimeste maaelu (1) Martin Mölder: erakondliku eelistuseta valijaist (2) Riina Solman: sõltuvusest peab olema väljapääs (7) Ene-Margit Tiit: Kapatoobri kooli lugu (4) Meie Eesti Aleksei Lotman: metsamajandus kestlikuks – kiiresti! (1) Anu Aug: riigimetsas toimuva üle otsustamine vajab selgeid reegleid (1) Lauri Laanisto: tükeldamise tundlik teadus Kultuur Lelulugu Eesti moodi ehk mida arvata «Sipsikust»? (3) Sport Nurgeri elu Hispaanias: võib-olla ongi parem, et alati treenerist aru ei saa Eesti jõudis MMil paarissegateatesõidus esitosinasse Kontaveidi teekond lõppes veerandfinaalis Tallinn Kõlvart usaldab abilinnapead, opositsioon mitte (2) Tartu Tormituuled uhtusid Peipsi randa tapva taime (8) Ringkonnakohus jättis Martin Halliku hiigelhüvitiseta (2) Ulila rahvas soovib kõnniteed kiiremini kui võimalik (1) Tartlased tähistavad vabariigi aastapäeva mitu päeva Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Sergei Metlev: poliitiline lõimitus – viimane bastion

3 min lugemist
Sergei Metlev FOTO: Peeter Langovits / Postimees

Kõnetades venekeelseid valijaid neile arusaadavalt, ei anna Eesti poliitik järele oma põhimõtetes ega kaota väärikust eestlasena, vaid üksnes aitab sihtrühmal paremini mõista Eesti poliitikat ja tugevdada usku meie riiki, kirjutab üliõpilane Sergei Metlev.

Tellijale

Ei pea olema tippanalüütik, et tajuda lõimumise positiivset kulgu viimaste aastate jooksul. Vaatamata sellele, et Kohtla-Järvel lendab aastavahetuse ilutulestik taevasse endiselt Moskva aja järgi, ei saa öelda, et pingutused on olnud tulutud. Ulatuslik eestikeelsus on noore põlvkonna puhul peaaegu saavutatud, ka tunnetuslikult asi on paremaks läinud – üle 75 protsendi venekeelsetest näeb Eestit ainukese kodumaana. On aga üks valulik probleem, mis on aina süvenenud. Valimistel hääletatakse keelepõhiselt: venekeelsed ühe erakonna poolt ja eestlased kõigi teiste erakondade poolt. See on viljakas pind rahvuspõhisele konfliktile poliitikas, mis kandub üle kogu ühiskonnale.

Silmanähtavaks muutus probleem eelkõige pronkssõduri saaga aastal. Tänaval väljendatud viha ja nördimus päädisid sellega, et Keskerakond koondas oma tiiva alla üle nelja viiendiku venekeelsest valijaskonnast. Enne pronksisaagat toetas näiteks Reformierakonda rohkem kui kümme protsenti vene keele kõnelejaist. Paljude jaoks on sõnast «parempoolne» saanud «marusrahvusliku» sünonüüm. Muidugi on selle nimel pingutanud sellest huvitatud rühmad. Laiemat ideoloogiavoolu tähistav sõna (mis on vastase loomulik tunnus) samastatakse sihtrühmale tugevalt vastumeelse nähtusega, ja voilà! Muidugi on see räpane võte.

20.02.2020 21.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto