E, 5.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Me kõik oleme neandertallased

Arko Olesk
, TLÜ/Postimees
Me kõik oleme neandertallased
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Foto: www.neanderthal.de

Esmalt tulid jutud selle kohta, et Homo sapiens, inimliik, keda esindame meie, ei põlanud omal ajal sugugi ära nahistamist neandertallastega, meile lähedase liigiga, kes suri välja umbes 30 000 aasta eest. Siis lükati need voodijutud ümber. Seejärel, geenianalüüside arenedes, saime uuesti teada, et suguline läbikäimine siiski leidis aset. Veel pisut hiljem täpsustati, et umbes kaks protsenti meie geenidest pärineb neandertallastelt.

Nüüd on teadlased jõudnud küsimuseni, milliseid ülesandeid nood päritud geenid täidavad. Viimastel kuudel avaldatud uurimused heidavad neandertallaste pärandile valgust – ja sunnivad ümber mõtlema meie arusaamu nonde jässakate sugulaste kohta. Rääkimata sellest, et sugulaste rivi on tänu muistse DNA lugemisele täienenud veel Denissova inimese ning võimalik et veel kellegi võrra.

Tänapäeval asustab planeeti Maa vaid üks liik perekonnast Homo. Olles oma eksklusiivsusega harjunud, on loomulik, et kui 19. sajandi keskpaigas leiti esimesed eripärased koljud, poogiti Neandertali inimeste nime saanud liigile külge alaväärseid omadusi. Ehk andis selleks alust madalam laup ja kandilisem lõug, kindlasti aga ka asjaolu, et nemad olid välja surnud, meie aga laiutasime kogu maailmas.

Märksõnad
Tagasi üles