Sisukord
AK
Tänane leht
19.09.2020
Ukraina kogukonda häirib venestamine (2) Eesti Madise: rahvahääletus ja kohalikud valimised samal päeval toovad segadust Raasukese lahkumine Luminorist jahmatas pangandusringkondi Tööandjate usaldus on toonud ukrainlased Eestisse Eesti lühiuudised Aktivisti põgenemine Eestisse ärritas Venemaad (1) Loomaaed valmistub ninasarvikute päevaks Nõukogudeaegse megaprojekti jäljed kaovad (1) Eesti disainerid püüdlevad kestlikkusele ja taaskasutusele Austria teatriauhindade nominatsiooni pälvis eestlaste töö Majandus Tehnoloogiaaktsiad kerkisid uutesse kõrgustesse millenniumlaste tõttu (1) Soomes on käimas kõigi aegade suurim börsibuum (1) Välismaa Riigid katsetavad karantiini lühendamisega Välismaa lühiuudised USA migrandikeskust süüdistatakse sundsteriliseerimises Ausammas Lukašenkale (3) Ülevaade ⟩ Väidetavalt viirusvabas Türkmenistanis kasvab surmade arv Arvamus Aimar Altosaar: süvariigi sügavikku uppumas Juhtkiri: Eestimaa rahvastest Jeremy Shapiro: mis juhtus Euroopa geopoliitikaga? (1) Efektiivse probleemilahendaja tähetund Õiguskantsleri sõna maksab Kultuur Maskiball Veneetsia punasel vaibal Filmimaailm näeb tulevikku kõheda ja keerulisena Ei! See ei saa olla vastus (1) Juurikas: Biitlite lõpp Juurikas: Eesti vajab vesiniku-pommi Juurikas: viimased uudised Sport Spordi lühiuudised Tänak ja Neuville läksid Türgis närvi Kolumn ⟩ Priit Pullerits: kui ROKi juhid painduvad sportlaste tahtmise ees, saame OMil näha nii BLM loosungeid kui ka vikerkaarelippe Flora tõestas, et Eesti jalgpall suudab pakkuda ka rõõmu Kodumaad Kreekale eelistanud Sten Sokk: olen viimase seitsme-kaheksa aasta parimas vormis Juventuse uus loots Andrea Pirlo: vihkasin soojendusi ega tee neid ka treenerina Kas pikamaajooks on Eestis hukule määratud? Merendus Merenduse lühiuudised Rohuküla-Heltermaa laevatee pudelikael vajab lahendust AK Mees jõi ennast mägraks Veel üks Eesti film Oscari-tules Aimar Altosaar: viinakatk meite maal Marek Strandberg: põlev Maa ja muutuv kliima Alar Konist: energiatootmine Eestis ja lähiriikides EKI keelekool: kuidas kriisis täpselt väljenduda Maskiball Veneetsia punasel vaibal Filmimaailm näeb tulevikku kõheda ja keerulisena Ei! See ei saa olla vastus (1) Digikultuur. Videomängude võidukäik (1) Vikerkaar loeb. Kui aega on lõputult, tuleb meelde igasuguseid asju... Maailma halvimad pantvangid Aja auk. Jimi Hendrixi viimased päevad Eesti Golem Juurikas: Biitlite lõpp Juurikas: Eesti vajab vesiniku-pommi Juurikas: viimased uudised Arter Kerstin Kase - päikesekiir sombuses nakkustetaevas Eesti eriüksuslaste ülem: me oleme nagu väikesed sõjamasinad (1) Jõhker kurjategija tänaval Uus vanadekodu pakub... 2000-euroseid sviite! Roll, millega kuulus näitleja kogu suve Putini teleteatrit täitis Põline linnapere äratas Soorebase talu uuele elule Motoorienteerumine: kuidas esimesel korral hakkama saada? Eesti parim sommeljee Karoline Reinhold: ma ei ole veini suhtes üldsegi väga valiv Nii puhas võidusõit, kui veel olla saab! Teistmoodi tehnoloogiamessi uudistooted Karin Rask: naistele disainisin ma salaja Meelelahutus Koomiks Sudoku

Küllo Arjakas: millal ja kus sündis Konstantin Päts?

4 min lugemist
Konstantin Pätsi sünni- ja ristimiskanne apostliku õigeusu kiriku Tahkuranna koguduse meetrikas. Preester Nikolai Prants on märkinud tulevase presidendi sünnikuupäevaks 10. veebruari 1874 (vkj), ristitud on Konstantin 3. märt­­sil seitsmenda poisslapsena. Vanemate lahtris kinnitatakse lapse sündimist Tahkuranna mõisas Tahku külas Pätsi talus. Vanemad olid talupoeg Jakov (Jakub) Antonov Päts ja tema seaduslik naine Olga Alekseeva. Mõlemad õigeusku. FOTO: Erakogu

Esmapilgul näib, et küsimus, millal ja kus sündis Konstantin Päts, ei ole väärt nimetamisväärset leheruumi, sest vastav teave on ammugi üldteada. «Eesti entsüklopeedia» 6. köide (1936) ütleb, et riigimees, ajakirjanik ja majandustegelane Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874 Tahkuranna vallas. Ka ENE 6. köide (1974) kinnitab kodanliku Eesti riigitegelase Pätsi sündimist 23. II 1874. Sedasama kinnitab veel «Eesti entsüklopeedia» 7. köide aastast 1994: ta sündis 23. II 1874 Tahkuranna vallas. Selline teave on veel väga paljudes artiklites-raamatutes.

Tellijale Tellijale

Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku Tahkuranna koguduse meetrikaraamat kinnitab, et tulevane riigimees ja Eesti Vabariigi esimene president nägi ilmavalgust 10. veebruaril 1874. See aga on meie praeguse kalendri järgi 22. veebruar.

Sünnikuupäevade vaidluste puhul peetakse meetrikaraamatu andmeid kõige õigemaks. Enamasti küll põhjusel, et muid algallikaid ei olegi. Meetrikaraamatuid täitsid arusaadavalt inimesed ja nii jääb alati teatava vea võimalus. Nii tulebki küsida: ehk tekkis viga numbri üks kirjutamisel nii kitsalt, et see pigem meenutab nulli?

18.09.2020 19.09.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto