P, 5.02.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Paastujal on pikk iga

Arko Olesk
, TLÜ/Postimees
Paastujal on pikk iga
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
27-aastane reesusmakaak Canto (vasakul) peab Wisconsini ülikooli teadlaste armust dieeti, 29-aastane Owen kuulub kontrollgruppi ja sööb, mida hing ihkab.
27-aastane reesusmakaak Canto (vasakul) peab Wisconsini ülikooli teadlaste armust dieeti, 29-aastane Owen kuulub kontrollgruppi ja sööb, mida hing ihkab. Foto: Jeff Miller, University Communications, UW-Madison

Tavalise dieediga võrreldes 30 protsenti vähem kaloreid – ja tulemuseks on kolmandiku võrra pikem eluiga. Selle nipi abil on püstitatud pikaealisuse rekordeid, kuigi üksnes kontrollitud tingimustes ja vaid levinud katseorganismidega, nagu hiired või pagaripärm.

Ahvatlev oleks järeldada, et tegu on universaalse nipiga eluea pikendamiseks, ent bioteaduste põhitõdede hulka kuulub arusaam, et mis toimib ussikestel ja hiirtel, ei pruugi toimida inimestel. Olgugi et viiteid paastu pikendavast mõjust elueale on välja nopitud ka inimuuringutest: näiteks saja-aastaste suure osakaalu poolest tuntud Jaapani saare Okinawa elanike eined on tavadest tulenevalt üsna napid ja kalorivaesed.

Kontrollitud katsetusi aga inimestega teha ei saa, ja parim asendus on ahvid. Just sel eesmärgil alustasid 1980. aastate lõpus kaks Ameerika uurimisrühma pikaajalist katsetust reesusmakaakidega. Kontrollrühm sai süüa tavapäraselt, katserühma kaloritarbimist piirati 30 protsenti (jälgides, et toidust saaks ikkagi kõik vajalikud toitained kätte).

Märksõnad
Tagasi üles