Tavalise dieediga võrreldes 30 protsenti vähem kaloreid – ja tulemuseks on kolmandiku võrra pikem eluiga. Selle nipi abil on püstitatud pikaealisuse rekordeid, kuigi üksnes kontrollitud tingimustes ja vaid levinud katseorganismidega, nagu hiired või pagaripärm.
Ahvatlev oleks järeldada, et tegu on universaalse nipiga eluea pikendamiseks, ent bioteaduste põhitõdede hulka kuulub arusaam, et mis toimib ussikestel ja hiirtel, ei pruugi toimida inimestel. Olgugi et viiteid paastu pikendavast mõjust elueale on välja nopitud ka inimuuringutest: näiteks saja-aastaste suure osakaalu poolest tuntud Jaapani saare Okinawa elanike eined on tavadest tulenevalt üsna napid ja kalorivaesed.