Ahvatlev oleks järeldada, et tegu on universaalse nipiga eluea pikendamiseks, ent bioteaduste põhitõdede hulka kuulub arusaam, et mis toimib ussikestel ja hiirtel, ei pruugi toimida inimestel. Olgugi et viiteid paastu pikendavast mõjust elueale on välja nopitud ka inimuuringutest: näiteks saja-aastaste suure osakaalu poolest tuntud Jaapani saare Okinawa elanike eined on tavadest tulenevalt üsna napid ja kalorivaesed.
Kontrollitud katsetusi aga inimestega teha ei saa, ja parim asendus on ahvid. Just sel eesmärgil alustasid 1980. aastate lõpus kaks Ameerika uurimisrühma pikaajalist katsetust reesusmakaakidega. Kontrollrühm sai süüa tavapäraselt, katserühma kaloritarbimist piirati 30 protsenti (jälgides, et toidust saaks ikkagi kõik vajalikud toitained kätte).