Sisukord
AK
Postimees
30.05.2020
Eesti Tavatu aja eksam kulges tavapäraselt Eesti lühiuudised Väike langus juhatab sisse suure kukkumise Lühimajutus on omanikule kerge tulu, naabritele põrgu (6) Majandus Apple on taas kõige väärtuslikum ettevõte Börsifirmade tulemused – torm tõuseb (1) Välismaa Rassismivastased rahutused levivad üle Ühendriikide (9) Välismaa lühiuudised Hiina kuulutas Hongkongi autonoomiale surmaotsuse (2) Arvamus Dr von der Leyeni raviplaan (2) Bolti uus verstapost Trump sattus Twitteri-sõtta Ajakirjanduse päästetiim (1) Henri Zeigo: kui 2+2 hakkab rahakotile Juhtkiri: asi polegi ju üldse maasikates (26) Sport Tänak paneb autospordiliidu rallile õla alla, võistluse nimisponsoriks saab DirtFish (1) Vangivalvuri vangistus ehk põgenemine Aafrikast Video ⟩ Koroonaigavus ajas eestlanna kõiki Tartu tänavaid läbima Henry Lääne kolumn. 55 sendiga Juventuse nanoosanikuks Merendus Teistmoodi purjesuvi – rohkem merd ja vähem pidu Merenduse lühiuudised Tallinn Lühimajutus on omanikule kerge tulu, naabritele põrgu (6) AK Clint Eastwood – 90 Kriitik soovitab: neid Eastwoodi filme vaata tema sünnipäeval Aune Valk, Raul Eamets: kelleks saab sel sügisel kooliteed alustav laps? (1) Vahur Laiapea: Haamerite lapsed Jelena Skulskaja: kuidas siis nüüd ilma karantiinita edasi elada? Peeter Espak: vanade sumerlaste vabadussõda (4) EKI keelekool: e-elust E-Eestis Video ⟩ Kunst sinu ümber. Uku Sepsivart – skulptor, kes töötab koos loomadega «See on iga kirjaniku kohutav saatus, et igaüks võib teda uurida» Vikerkaar loeb. Halastamatult lihtne elu Praht, linn ja filmirežissöör ehk Rainer Werner Fassbinder 75 Juurikas. Oh maasikas, magus mari! Juurikas. Lennuliiklus Universumis on taastumas (1) Arter Pandeemia lõi uue maailma. Milline see on? (5) «Sa ei saa ju lindudele öelda: poisid, tehke seda liigutust nüüd uuesti!» (1) Justin Petrone kolumn: Heidi ja Klaus Pekid põlema, nii et tulejutt taga! (4) Privaatsete mullide fotopäevik maailma veerelt Rabarberiga retrolainel: saiavorm ja mannavaht Säästlik perepaat sportliku matkapaadi maski taga Õli, tušš ja portselan - kas neist saab kleite teha? Meelelahutus Koomiks Sudoku

Suure Võluri ja Jutustaja lahkumine

3 min lugemist
Gabriel Garcia Marquez FOTO: AP/Scanpix

Teate nobelist Gabriel García Márqueze (6. märts 1927 – 17. aprill 2014) surmast võtsin vastu mõõtkavas, kuhu kuuluvad kõik maailmakirjanduse suurkujud alates Cervantesest ja Shakesepeare’ist ning lõpetades Tolstoi, Faulkneri, Heming­way, Joyce’i, Kafka ja Thomas Manniga. Mitmest mainitust on ka Márquez sõnakunstnikuna mõõtu võtnud. Sest pole kahtlust, et ladina-ameerika maagilise realismi isa, colombialase Márqueze kirjanduslik pärand on üks 20. sajandi maailmakirjanduse sümboltekste, mis jääb oma pöördelisuse ja plahvatusliku jõuga eeskujuks ka tulevaste sajandite sõnakunstivõimalustele.

Tellijale Tellijale

Seejuures söandan oletada, et Márquez ei kivistu siiski klassikuks, kelle tekstide tundmine kujutab endast kohustuslikku osa kirjanduslikust haritusest, vaid tema looming ja eriti selle kese, romaan «Sada aastat üksildust» (1967, e.k 1975) kestab elava allikana, mis jagab katkematult oma lumma igaühele, kes selle kohale võtab kummarduda.

Jüri Talvet, kes Márqueze suurromaani eestikeelse tõlke on järelsõnaga varustanud, tema novelle ka ise tõlkinud ning mitmel puhul temast kirjutanud, põhjendab kirjaniku peateose kütkestavust sellega, et see on 20. sajandi maailmakirjanduses üks väheseid romaane, mis suudab helisema panna kogu oma «keha», s.t mille vaimsus ilmub vaid selle kaudu. «Romaan ei kõnele üksnes oma peaga lugeja ajudele,» jätkab Talvet Márqueze proosa vaibumatu lumma põhjusi eritledes, «vaid lüüriliselt varjundatud kujunditetulvana, mis paneb teose filosoofiat ja psühholoogiat tundma kui midagi, mis ürgsest elukõiksusest on võõrandamatu.»

29.05.2020 31.05.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto