Nii nagu praegu käib madin selle ümber, kas Eesti saab endale LNG (veeldatud maagaasi) terminali ja kus see peaks paiknema, erutas kümmekond aastat tagasi üldsuse meeli tselluloositehas. Sellest pidi kujunema unistuste investeering, mis pidi andma meie majandusele uue käigu.
Valitsus arutas korduvalt, milliseid soodustusi võiks tselluloositehase rajajatele teha: importseadmetele käibemaksuvabastus, tehasele sobiva riigimaa tasuta eraldamine, kvalifitseeritud tööjõu väljaõppe toetamine. Lõpuks jäi siiski vaid üks soodustus – riik kindlustas fikseeritud hinnamehhanismiga toorme ehk haavapuidu.
