P, 28.05.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kadri Kõusaar: Kapital 21. sajandil

Facebook Twitter
Comments
Kadri Kõusaar
Kadri Kõusaar Foto: Erakogu

Üks tont käib ringi mööda maailma ja tema nimi on Thomas Piketty. Prantsuse majandusteadlase 700-leheküljeline teos «Kapital 21. sajandil» on hetkel üks maailma enim müüdud raamatuid. Kui raamat eelmine aasta ilmus, hakkasid levima jutud millestki teed rajavast, ent kui 2014. aasta märts tõi lettidele ingliskeelse tõlke, sai värelevast suitsust korralik plahvatus.

Ka Piketty kriitikud nõustuvad, et pärast «Kapitali 21. sajandil» ei saa me rikkusest ja ebavõrdsusest rääkida nii nagu enne... Kui Pikettyt on võrreldud Marxiga, on mees muianud, et tegelikult polegi ta «Kapitali» läbi lugenud – see on liiga segane. Piketty trump on see, mis Marxil täiesti puudu – andmed, statistika. Need hõlmavad kolme sajandit ja paarikümmend riiki, ning näitavad selgelt, et kasum investeeringutelt – vana hea Kapital – kasvab kiiremini kui palgad ja majandustõus.

Piketty tees on lihtne: kapitalistlik süsteem kaldub «päeva lõpuks» väga ebavõrdsele rikkuse jaotusele. 1913–1975, mil ebavõrdsus läänes vähenes, oli ajalooline erand, mille põhjustasid Suur Depressioon, kaks maailmasõda, ametiühingud ja progressiivsed maksud. Viimased 30 aastat on ebavõrdsus aina kasvanud. Piketty hoiatab, varsti oleme lähedal 19. sajandi rantjeekapitalismile. Ameerika unistus on surnud – ka enamikul andekatest ja töökatest pole iial võimalik üle teatud tasandi küündida, mõni erand, nagu tehnoloogiageeniused või filmistaarid, välja arvata. Kurikuulus «üks protsent» saab veel rikkamaks, ja ülejäänud mitte, pingutagu nad palju tahes.

Facebook Twitter
Comments

Märksõnad

Tagasi üles