Sisukord
Eesti
Postimees
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Sajad tudengiks ihkajad alustasid avalduste esitamist juba keskööl

3 min lugemist
Marleen-Kristin Kitt ja Marina Vendland esitasid eile hommikul avalduse TTÜ rahvamajanduse erialal õppimiseks. FOTO: Liis Treimann

Eesti kahes suuremas ülikoolis algas eile bakalaureuseõppesse soovijatelt sisseastumisdokumentide vastuvõtmine. Esimesed tudengiks ihkajad panid oma avalduse elektroonilises registreerimissüsteemis teele juba keskööl.

Tellijale


«Öösel esitati avaldusi küll, aga kui palju täpselt, ei oska ma öelda,» lausus Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) pressiesindaja Krõõt Nõges. «Kella 11ks oli juba ligi 500 avaldust ja selleks ajaks oli paberil avaldusi vastu võetud vaid tund aega.»

Ka Tartu Ülikooli hakati registreerima juba öösel. Ülikooli vastuvõtu peaspetsialisti Kaja Karo sõnul olid tudengikandidaadid esitanud hommikul kella kaheksaks, mil ülikooli töötajad tööle tulid, juba üle saja avalduse.

Kuigi eile õhtuks oli TTÜ bakalaureuse- ja doktoriõppesse esitatud juba 1175 avaldust, valitses ülikoolis ometigi rahu ja tunglevaid noori näha polnud. Lõviosa avaldustest teevad tudengiks pürgijad elektrooniliselt ehk neil pole vajadust selleks jalga ülikooli tõsta.

Populaarne rahvamajandus

Siiski oli eile TTÜs ka neid noori, kes eelistasid avalduse esitamiseks kohale tulla. Tallinna Õismäe humanitaargümnaasiumi lõpetanud Maria Vendland esitas avalduse TTÜsse rahvamajanduse erialale.

«Isa teadmistega metsandusest, minu ärivaistuga ning tulevaste oskustega majandusest on mul plaan luua väike perefirma,» põhjendas Vendland soovi majandust õppida.

Ka Marleen-Kristiin Kitt Tallinna Õismäe humanitaargümnaasiumist tegi oma valiku TTÜ rahvamajanduse kasuks, sest usub, et kraad majanduses annab talle soodsad võimalused tööturul.

Tallinna reaalkooli lõpetanud Rauni Vijar tahab TTÜs õppida tööstus- ja tsiviilehitust, sest ehitus on teda juba pikemat aega huvitanud. «TTÜ tundub ainuõige valik,» ütles Vijar.

Viljandi C. R. Jakobsoni nimelise gümnaasiumi värske vilistlase Keili Meldorfi unistus on aga õppida infotehnoloogiat, sest see on tema sõnul arenev valdkond, milles tasub end täiendada.

Eile õhtuks TTÜsse esitatud 1175 avaldusest oli viiendik infotehnoloogia erialale, popu­laar­suselt teisel kohal oli rahvamajandus. Tartu Ülikooli oli samaks ajaks aga laekunud 1206 avaldust ning seal oli populaar­seim eriala arstiteadus 106 avaldusega.

Tallinna Ülikoolis algab dokumentide vastuvõtt SAISi portaali kaudu tänasest, paberil dokumente saab esitada neljapäevast. Eesti Maaülikoolis sai bakalaureuseõppesse hakata avaldusi tegema 21. juunist.

Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Mart Laidmetsa sõnul pole riiklikus koolitustellimuses valdkondade lõikes võrreldes mullusega märkimisväärseid muudatusi tehtud ehk peamine rõhk on endiselt loodus- ja tehnikaaladel.

«Kogemused on näidanud, et inimesed nende alade eest ise eriti maksta ei taha,» ütles Laidmets. Samas ei tähenda see, et «pehmetel» erialadel oleks toetust vähendatud.

Sundida kedagi ei saa

Kõrghariduse jätkuvas menus noorte hulgas pole Laidmetsa sõnul midagi imekspandavat, sest soov õppida ülikoolis on trend, mis iseloomustab kogu maailma. «Ühiskond on tänapäeval keerulisem ja vajab kõrgema kvalifikatsiooniga inimesi,» tõdes ta.

Samamoodi pole Eestile ainuomane nähtus sotsiaal- ja humanitaaralade populaarsus. «Selle jaoks oli vahepeal ka reaalne nõudmine, sest nüüdisaegse majanduse ja õigusega kursis olevaid inimesi koolitati Nõukogude ajal vähe,» ütles Laidmets.

Lähiaastatel jäävad riigi jaoks prioriteediks siiski «kõvad» erialad. Samas ei saa Laidmetsa sõnul nende eelisarendamisega üle pingutada. «Kui inimene matemaatikat ei jaga, ei saa me teda sundida neid alasid õppima,» sõnas ta. Seevastu püüab riik täppisteaduste stu­dee­rima asumist igal muul moel soodustada.

Üliõpilased
•    2009/10. õppeaastal õppis Eesti kõrgharidusasutustes 68 985 inimest, mida oli 586 võrra rohkem kui aasta varem.
•    64 protsenti gümnaasiumilõpetajatest jätkas 2009. aastal kohe oma õpinguid kõrgkoolis. 89 protsenti valis avalik-õigusliku ülikooli või riikliku õppeasutuse, 11 protsenti erakõrgkooli.
•    Eesti õppekeelega gümnaasiumidest siirdus mullu kohe kõrgharidust omandama 65 protsenti, vene õppekeelega koolidest 59 protsenti lõpetanutest.
•    Kohe pärast lõpetamist jätkas magistriõppes 46 protsenti bakalaureusekraadi saanutest ja 8 protsenti rakenduskõrghariduse lõpetajatest.
•    Suurim osa riigieelarvelistel kohtadel olevatest tudengitest õpib tehnika, tootmise ja ehituse (21 protsenti) ning loodus- ja täppisteaduste (16 protsenti) õppevaldkonnas. Humanitaar- ja sotsiaal­aladel õppijaid oli vastavalt 14 ja 12 protsenti.
•    Üliõpilaste sooline jaotus püsib endine: mehi on 38–39 protsenti ja naisi 62–61 protsenti.
-----------------------------------------------------

28.03.2020 30.03.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto