Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Raul-Allan Kiivet: apteegid ja üksielamise seadus

Rahvastikuprognoos. FOTO: Allikas: statistikaamet

Nii kooselu­seaduse kui apteegi­turu korraldamise asjus raisatakse aega vaieldes küsimuste üle, millel on inimeste tegeliku heaoluga vähe pistmist, kirjutab Raul-Allan Kiivet, Tartu Ülikooli tervis­hoiu­korralduse professor.

Tellijale Tellijale

Sel kevadel on riigikogus ja meedias imekspandava innuga tegeletud kahe teemaga: kooseluseadus ja apteegituru avamine. Neil kahel teemal on väga palju ühist nii sisu kui ka menetlemise poolest. Kõige olulisem ühistunnus on, et ebaproportsionaalselt palju energiat kulutatakse probleemile, mis on oma valdkonnas kaugel esikümnest, ja kõrvale jäetakse tõesti enamikku rahvast puudutavad teemad.

Apteegituru teemal räägitakse olenevalt sellest, kas esindatakse turuliidrite või turuletrügijate seisukohti, teenuse kättesaadavuse halvenemisest või paranemisest ning maapiirkondade elu toetamisest või hääbumisest. Tegelikult on küsimus ülilihtne: kas olemasolevad apteegiketid säilitavad oma positsiooni või lastakse toimetama ka uusi huvilisi. Riigikogu võiks korraldada sellise küsimusega hääletuse ja asja unustada, sest mis ketid Eestis ja kus apteeke peavad, ei muuda ravimit vajava haige jaoks midagi.

03.12.2021 04.12.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto