K, 8.02.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Juhtkiri: faktid võitluses hämaga

Postimees
Juhtkiri: faktid võitluses hämaga
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments

Riigikontrolli audit kurikuulsa VEB fondi kohta on lõpuks valminud. Viimasel paaril aastal on selle loo kohta ühes Eesti Panga siseauditi (2013) ja järgmisel nädalal avaldatava riigikogu uurimiskomisjoni aruandega läbi hekseldatud aukartust äratav hulk materjali.

Peab tõsiselt tunnustama riigikontrolli uurimisrühma, kes kühveldas end läbi sellest hiigelkuhjast tööst. Sedavõrd põhjalikku faktikogumit riikliku VEB fondi saaga kohta pole avalikkusel varem kasutada olnud. Kõige kokkuhankimine, süstematiseerimine ning ka õigete küsimuste püstitamine – et neile siis materjali põhjal vastuseid otsida – oli seda komplitseeritum ülesanne, et hulk materjalist on juba paarkümmend aastat vana.

Mida me siis teada oleme saanud? Dokumentidest ja järeldustest avaneb pilt, et Eesti Pank tegutses 1990ndate alguses nagu riik riigis. Keskpank ei hoolinud sellest, mida rahvaesindajad parlamendis otsustasid või milline oli väljastpoolt tulev kriitika. Näiteks venitati fondi üldkoosoleku kokkukutsumisega nahaalselt aastaid, isegi veel pärast kohtuotsust. Rohmakat tegutsemist Eestis ei saa siiski põhjendada sellega, et Moskva külmutas kahe panga – Eesti Panga välisoperatsioonide valitsuse ja UBB – kontodel oleva valuuta ning et probleemi juured jõudsid meile ühes Nõukogude Liidu lagunemisega.

Märksõnad
Tagasi üles