Sisukord
Arvamus
Postimees
08.04.2020
Hiina maskide tõhusus pole kindel Eesti VIDEO ⟩ Koroonahirmus on rongis hõre isegi tipptunnil Eesti lühiuudised GRAAFIK ⟩ Viiruse leviku täpsemaks ennustamiseks on vaja rohkem andmeid Põlised sordid saavad elujõudu Majandus Puusepp: taastumine võtab aasta või paar Majanduse lühiuudised Riigifirmade nõukogu liikmed jäävad palgatõusust ilma Välismaa Kreml kasutab koroonakriisi NATO mustamiseks Välismaa lühiuudised Loodus ja käitumine teevad meestest viirusepandeemias nõrgema soo Teadur Hiina Euroopa sidemetest: me näeme ainult jäämäe tippu Hiina mängib Euroopas suletud kaartidega Liisi Karindi: Baltimaades on märgata suuremat Hiina pehme jõu kasutamist Teadur: koostöö Hiinaga kõigutab Balkani ELi kurssi Arvamus Herman Kelomees: erakordne korruptsioonioht Margit Sutrop: soovitused rasketeks valikuteks Abituriendid: HTM tekitab kadunud aastakäigu Mart Laar: tulevikku otsides Martin Küüsmaa: ei arutule laenamisele! (2) Juhtkiri: Esimene Peking ja Kolmas Rooma Kultuur Kontserdikorraldajatele paistab tulevik tume Uuenduslik virtuaalruum kunstihoones Uus hingamine heas uues maailmas Sport Tantsuliit löödi kahte leeri, osa klubisid püüab eralduda Spordi lühiuudised Võrkpallinaiskonna uus peatreener nimetas esialgse koondise Tartu Uus lodjakoda võtab ilmet Jaan Naaber: kohanejad mõtlevad juba kriisijärgsele maailmale Laura Danilas: Z-generatsioon koroonakriisis Kodus karantiinis püsiv tartlane ei pääse parkimistrahvist (1) Tartu lühiuudised EÜS tegutseb tulemuslikult kultuurimõjurina Meelelahutus Koomiks Sudoku
Postimees digipakett
Postimees digipaketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli digipakett

Ardo Hansson: majanduslangus riigieelarve kõverpeeglis

2 min lugemist
Ardo Hansson. FOTO: PEETER LANGOVITS/PM/SCANPIX

Eesti Panga president Ardo Hansson manitseb, et riik peaks praeguses majandus­olukorras piirama kulude kasvu ja suunama osa maksutulust reservidesse.

Tellijale

Riigi rahanduse jätkusuutlikkust mõõdetakse Euroopas struktuurse eelarvetasakaaluga, mis näitab, milline oleks eelarve tasakaal siis, kui seda ei mõjutaks majanduse tsükliline seis ja ühekordsed tegurid. Majanduse kiire kasvu perioodil tuleks saavutada nominaalne ülejääk selleks, et struktuurselt oleks eelarve vähemalt tasakaalus, ning vastupidi – kui majandus toimib ajutiselt pikaajalisest kasvuvõimekusest allpool, siis kujuneb nominaalne eelarvepositsioon struktuursest kehvemaks.

Eelarve struktuurset tasakaalu või väikest ülejääki on vaja selleks, et valitsemissektori rahandus püsiks pikema aja jooksul korras ning riigi võlakoormus ei kasvaks. Eesti riigivõlg on Euroopa väikseim ning eelarvestrateegias seatud ülejäägi-eesmärk ületab Euroopa Liidu miinimumnõuet. Nii eelmine kui ka praegune valitsus on aga eelarve-eesmärke lõdvendanud. Viimases, uue valitsuse ajal vastu võetud 2015.–2018. aasta eelarvestrateegias on valitsus seadnud eesmärgiks, et eelarve peab olema 0,2-protsendises struktuurses ülejäägis sisemajanduse kogutoodangu (SKT) suhtes. Veel aasta tagasi oli eelmise strateegia sihiks üheprotsendine ülejääk.

07.04.2020 08.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto