Sisukord
Arvamus
Tänane leht
19.09.2020
Ukraina kogukonda häirib venestamine Eesti Madise: rahvahääletus ja kohalikud valimised samal päeval toovad segadust Raasukese lahkumine Luminorist jahmatas pangandusringkondi Tööandjate usaldus on toonud ukrainlased Eestisse Eesti lühiuudised Aktivisti põgenemine Eestisse ärritas Venemaad Loomaaed valmistub ninasarvikute päevaks Nõukogudeaegse megaprojekti jäljed kaovad Eesti disainerid püüdlevad kestlikkusele ja taaskasutusele Austria teatriauhindade nominatsiooni pälvis eestlaste töö Majandus Tehnoloogiaaktsiad kerkisid uutesse kõrgustesse millenniumlaste tõttu Soomes on käimas kõigi aegade suurim börsibuum Välismaa Riigid katsetavad karantiini lühendamisega Välismaa lühiuudised USA migrandikeskust süüdistatakse sundsteriliseerimises Ausammas Lukašenkale Ülevaade ⟩ Väidetavalt viirusvabas Türkmenistanis kasvab surmade arv Arvamus Aimar Altosaar: süvariigi sügavikku uppumas Juhtkiri: Eestimaa rahvastest Jeremy Shapiro: mis juhtus Euroopa geopoliitikaga? Efektiivse probleemilahendaja tähetund Õiguskantsleri sõna maksab Kultuur Maskiball Veneetsia punasel vaibal Filmimaailm näeb tulevikku kõheda ja keerulisena Ei! See ei saa olla vastus Juurikas: Biitlite lõpp Juurikas: Eesti vajab vesiniku-pommi Juurikas: viimased uudised Sport Spordi lühiuudised Tänak ja Neuville läksid Türgis närvi Kolumn ⟩ Priit Pullerits: kui ROKi juhid painduvad sportlaste tahtmise ees, saame OMil näha nii BLM loosungeid kui ka vikerkaarelippe Flora tõestas, et Eesti jalgpall suudab pakkuda ka rõõmu Kodumaad Kreekale eelistanud Sten Sokk: olen viimase seitsme-kaheksa aasta parimas vormis Juventuse uus loots Andrea Pirlo: vihkasin soojendusi ega tee neid ka treenerina Kas pikamaajooks on Eestis hukule määratud? Merendus Merenduse lühiuudised Rohuküla-Heltermaa laevatee pudelikael vajab lahendust AK Mees jõi ennast mägraks Veel üks Eesti film Oscari-tules Aimar Altosaar: viinakatk meite maal Marek Strandberg: põlev Maa ja muutuv kliima Alar Konist: energiatootmine Eestis ja lähiriikides EKI keelekool: kuidas kriisis täpselt väljenduda Maskiball Veneetsia punasel vaibal Filmimaailm näeb tulevikku kõheda ja keerulisena Ei! See ei saa olla vastus Digikultuur. Videomängude võidukäik Vikerkaar loeb. Kui aega on lõputult, tuleb meelde igasuguseid asju... Maailma halvimad pantvangid Aja auk. Jimi Hendrixi viimased päevad Eesti Golem Juurikas: Biitlite lõpp Juurikas: Eesti vajab vesiniku-pommi Juurikas: viimased uudised Arter Kerstin Kase - päikesekiir sombuses nakkustetaevas Eesti eriüksuslaste ülem: me oleme nagu väikesed sõjamasinad Jõhker kurjategija tänaval Uus vanadekodu pakub... 2000-euroseid sviite! Roll, millega kuulus näitleja kogu suve Putini teleteatrit täitis Põline linnapere äratas Soorebase talu uuele elule Motoorienteerumine: kuidas esimesel korral hakkama saada? Eesti parim sommeljee Karoline Reinhold: ma ei ole veini suhtes üldsegi väga valiv Nii puhas võidusõit, kui veel olla saab! Teistmoodi tehnoloogiamessi uudistooted Karin Rask: naistele disainisin ma salaja Meelelahutus Koomiks Sudoku

Ardo Hansson: majanduslangus riigieelarve kõverpeeglis

2 min lugemist
Ardo Hansson. FOTO: PEETER LANGOVITS/PM/SCANPIX

Eesti Panga president Ardo Hansson manitseb, et riik peaks praeguses majandus­olukorras piirama kulude kasvu ja suunama osa maksutulust reservidesse.

Tellijale Tellijale

Riigi rahanduse jätkusuutlikkust mõõdetakse Euroopas struktuurse eelarvetasakaaluga, mis näitab, milline oleks eelarve tasakaal siis, kui seda ei mõjutaks majanduse tsükliline seis ja ühekordsed tegurid. Majanduse kiire kasvu perioodil tuleks saavutada nominaalne ülejääk selleks, et struktuurselt oleks eelarve vähemalt tasakaalus, ning vastupidi – kui majandus toimib ajutiselt pikaajalisest kasvuvõimekusest allpool, siis kujuneb nominaalne eelarvepositsioon struktuursest kehvemaks.

Eelarve struktuurset tasakaalu või väikest ülejääki on vaja selleks, et valitsemissektori rahandus püsiks pikema aja jooksul korras ning riigi võlakoormus ei kasvaks. Eesti riigivõlg on Euroopa väikseim ning eelarvestrateegias seatud ülejäägi-eesmärk ületab Euroopa Liidu miinimumnõuet. Nii eelmine kui ka praegune valitsus on aga eelarve-eesmärke lõdvendanud. Viimases, uue valitsuse ajal vastu võetud 2015.–2018. aasta eelarvestrateegias on valitsus seadnud eesmärgiks, et eelarve peab olema 0,2-protsendises struktuurses ülejäägis sisemajanduse kogutoodangu (SKT) suhtes. Veel aasta tagasi oli eelmise strateegia sihiks üheprotsendine ülejääk.

18.09.2020 19.09.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto