Sisukord
Arvamus
Postimees
10.08.2020
«Eesti on ju e-riik. Kuidas siis nii läks?» Eesti Eesti lühiuudised Katastroof nõudis 14 inimese ja lennufirma elu Eesti mee müük kasvas hüppeliselt Majandus Hinnalangus tuleb kasuks jõukamatele Dollar odavnes juuli teises pooles järsult Majanduse lühiuudised Välismaa Minsk jäi ärevalt ootama valimiste järellainetust Välismaa lühiuudised Liibanonlased nõuavad võimukandjate kõrvaldamist Instagrami-aktivistid paljastavad Egiptuse eliidi jõledusi Arvamus Juhtkiri: digiriigi kõikuv kuvand Tuuli Põhjakas: vajalik puhkus «tavalisest» Jürgen Ligi: Martin Helme huvide konflikt (3) Kaarel Vanamölder: kriisikevade õppetund? Lemmit Kaplinski: peatagem raudtee elektrifitseerimine Edward Lucas: õnn väljendada arvamust Kultuur Tartuffi soovitused: traditsioonilised lembeavaldused ja iseäralikud armastuslood Toomiku helged varjundid Sport Anett Kontaveit jahib karjääri teist triumfi Spordi lühiuudised Vundamendi ladumine võttis peatreeneri isegi korraks naeratama Lillemets rassis end üksinda maailmas teiseks, Alver tõukas Balta troonilt Tartu Napsumüügi piirang paneb pubid proovile ja ööklubid kinni Kätlin Konstabel: koroonajooksikud, mõistus ja tunded Unustage rohelised mehikesed! Metsatüli jõudis kohtusse (1) Tartu lühiuudised Ööd on siin mustad ja rahvast kõvasti vähem kui reedeti tavaliselt Raha ajas Naiivi pidajad ja majaomaniku tülli Õed püüavad mitte lasta elul endast üle sõita Kriis tõi juurde hulga linnaaednikke Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: milleks keelata, kui pole midagi varjata?

2 min lugemist

Ega õigupoolest ju suurt midagi juhtunudki. Vähemalt esmapilgul ja Eesti konteksti silmas pidades. Nooruke peaminister keelas telekanalil valitsuse pressikonverentsil osaleda, sest talle ei meeldi Tallinna Televisiooni propagandistlik iseloom ja rahakasutus.

Tellijale Tellijale

Tõepoolest, paljudele ei meeldi, ja täiesti arusaadavatel põhjustel. Kuid pangem küsimus veidi laiemasse konteksti ja vaadakem korraks asja nii, nagu see paistab Euroopa tasandil.

Alates 1766. aastast, mil maailma esimene infovabadust puudutav seadus Rootsi parlamendis vastu võeti, on infovabadus olnud osa sellest suuremast õiguste kogumist, mida me nimetame inimõigusteks. Tõsi, informatsioonile ligipääsu reguleerivate seaduste puhul on tänapäeval oluline näiteks ka see, kas info on teistest kanalitest kättesaadav, kuid see pole praegu peamine. Tähtis on seaduse aluseks olnud põhimõte ja see, et selle seaduseni jõudmine polnuks võimalik ilma taustal toimuva valgustusajastu ning selle mõtlejateta. Teisisõnu, see seadus oli osa arusaamast, et ratsionaalne arutelu on tõe ilmsiks tulemiseks oluline, ning see ei saa toimuda, ilma et informatsioon oleks kõigile avatud.

08.08.2020 10.08.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto